| Sisu | 1560 a läänistas hertsog Magnus Lihula bürgemeister Gert Rellingshausenile.
Kuna aga R põgenes koos kiriku varandusega Saaremaale ja varandust ei tagastanud, siis läksid tema valdused kirikule.
1645 a plaanil siin märgitud endine Baltzer Lussmanni ja kaks endist R-i krunti Tallinna mnt ääres, milledest Tallinna-poolsemat on kasutanud Gustav Baneri loal 1596 aastal Lihula linnusepealik Nils Thomasson. Mõlemad krundid asusid piiskopimaal ja neid kasutas hiljem pastor Johani lesk Gerttrud Hattingh.
Kirikla asus Tallinna mnt 1 kohal alates vähemalt 1683 aastast, kui seda kujutatakse S.Waxelbergi joonisel - M.Mandel.Vanimad joonistused Lihulast.//Lääne Elu 13.4.1995.
Võib-olla hakati uut kiriklat ehitama 1663 aastal, kui mõis sai Rootsist saabunud Tottide kameriirilt vastava korralduse. Seniks kuni uus kirikla pidi valmima, osteti pastorile 100 rt eest endine Tieman Cornelisseni maja (vt kinnistu 24)
1686 a asus kirikla juba Tallinna mnt alguses.
1744 a oli kirikla lagunenud ja ilma katuseta ja kirikla kõrval asus ka lagunenud koolimaja, mis mõnda aega olnud ilma saksa õpetajata.
1645 asus kirikla praeguse Vabaduspargi kohal. |
|---|