Kinnistu detailandmed
Kinnistu üldandmed
Kinnistu nr. | 296 |
---|---|
Hüpoteegi ringkond | Tallinn-Haapsalu KA: Mõisad |
Aadress | Rannamõisa Martna khk |
Viited | EAA.2840.1.9525 EAA.2840.1.712 EAA.2840.1.9524 EAA.2840.1.1123 EAA.860.1.693 EAA.3.1.452 EAA.1862.1.50 EAA.2486.1.1373 |
Kinnistu nimi | Rannamõisa |
Tehingud
Tehing | maaseadus |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 06.02.1926 |
Tehingu kuupäev | 25.10.1919 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Eesti Vabariik, |
Tehing | ostu-müügi leping |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 18.05.1891 |
Tehingu kuupäev | 08.03.1891 |
Sisu | Omandab Leon, Nikolai p krahv Buxhoevden. Hind 100 000 hõberubla |
Viide | EAA.2840.1.711 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Leon von Buxhoevden, |
Tehing | ostu-müügi leping |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 06.06.1873 |
Tehingu kuupäev | 30.04.1873 |
Sisu | Ooberstleitnant Pfeifferi lesk Alexandrine von Jarmersted müüb Rannamõisa koos Kõrvetaguse küljest liidetud 40 000 ruutjalasuuruse metsatükiga, kuid ilma Tagaranna heinamaata (6,2 tessatiini) parun Karl Peter, Woldemar Georgi p von Maydellile. Hind 70 000 hõberubla. Üleandmine 10.03.1873 |
Viide | EAA.2840.1.712 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Karl Peter Otto von Maydell, |
Tehing | pärimisleping |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 12.03.1859 |
Sisu | Charlotte von Jarmerstedti (sünd von Maydell) otsene pärija on tema tütar Alexandrine von Pfeiffer (sünd Jarmersted) |
Viide | EAA.2840.1.1123 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Alexandrine von Pfeiffer, |
Tehing | pärandvara üleandmine |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 16.03.1839 |
Sisu | Karl Friedrich Jammerstedti (+1825) pärija on tema poeg kindralmajor Konrad Friedrich (+09.07.1825), kelle pärijatevahelisel kokkuleppel on saab Rannamõisa lesk Charlotte von Jarmerstedt (sünd von Maydell) koos 40 000 ruutsülla metsaga Kõrvetaguse küljest. Hind 3 200 hõberubla + 166 000 bankorubla. EAA 860-1 (EI)-D18 |
Viide | EAA.2840.1.9524 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Charlotte Wilhelmine Magdalene von Jarmerstedt, |
Tehing | pärimisleping |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 21.02.1830 |
Sisu | Kindralmajor Konrad Friedrich, Karl Friedrichi p von Jarmerstedi (+09.07.1825) pärijad on tema lesk Charlotte von Jarmerstedt (sünd von Maydell), kaks tütart preili Juliane von Jarmersted, oberstleitnandiproua Alexandrine von Pfeiffer (sünd Jarmersted) ja tütrepoeg kolleegiuminõunik Alexander von Dolst. Neile kinnistatkse Rannamõisa päritud ühisomandiks |
Viide | EAA.2486.1.1373 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Alexander von Dolst, Alexandrine von Pfeiffer, Juliane von Jarmersted, Charlotte Wilhelmine Magdalene von Jarmersted, |
Tehing | müügileping |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 17.03.1760 |
Sisu | 1732. a panditaud mõis maanõunik Erich Diedrich von Rosenile. 1744-1750. a valdas mõisat Conrad Friedrich, Fabiani p von Meyendorff, kes oli abiellunud Karl Wilhelm, Johann Adolfi p Clod von Jürgensburgi lese Ulrike Eleonora von Stackelbergiga. Nende poeg Adolf Friedrich müüb mõisa 1760. a oma õe Juliane Eleonore mehele Karl Friedrich von Jarmerstedtile, hind 17 000 rubla. |
Viide | EAA.2840.1.9524 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Karl Friedrich von Jarmerstedt, |
Tehing | pandileping |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 23.08.1726 |
Sisu | Juliana Christina Clodt von Jürgensburgi teine abikaasa Saaremaa kuberner, Rootsi kindralleitnant Karl Adam, Matthiase p Stackelberg pandib Rannamõisa kuueks aastaks leskproua Bela Margaretha von Belaule (sünd Stackelberg). Hind 3 000 riigitaalrit |
Viide | EAA.860.1.693 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Bela Margaretha von Belau, |
Tehing | restitutsioonikomisjoni otsus |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 28.08.1723 |
Sisu | 30.09.1600 läänistatud Bolach Demeter von Ungernile. Thure Bielke tütar Märtha abiellus krahv ja õuemarssal Gabriel Oxestiernaga. Viimasele konfirmeeris 16.07.1621 Gustav Adolf Rannamõisa. Gabriel Gustafson Oxestierna ostab 24.08.1624 ka naisevenna Niels Bielke osa Rannamõisast 3 500 taalri eest välja. Tema tütar Syri abiellub asehaldur krahv Christoffer Gyllenstiernaga, mis tõi mõisa talle. Tema tütar Maria Gustava abiellub vabahärra Karl, Gustavi p Bonde`ga (Bonde af Björnö). Rentnikud olid: 1654 Olof Nielson. 1656-1665 Johan Vollandt. 1679-1680 Johan von Bertram. 1683-1686. Christoffer Toll (1616-1686). 1688. Ranna mõisa mõisa inventaarium. Reduktsiooni järgselt oli Rannamõisa tertsiaalmõis ja allrentnikud olid: 1686-1693 leitnant Christian Toll (1660-1701), 1701-1702 W.A.Schlippenbach 1702-1710 N. von Brandt. 1706. a loovutas Gustava Gyllenstierna mõisa oma tütrele Juliana Christinale, Johann Adolf vabahärra Clodt von Jürgensburgi abikaasale, kellel mõis ka 1723.a. tagastati. Mõis oli rendil 1702-1709 kapten Nicolaus von Brandti käes. Kuna 1710. aastal omanikke kohal ei olnud, võeti mõis admiraliteedile ja immiteeriti 29.07.1718 kindralmajor vürst Peter Mihhailovitch Golitsõnile rendile. |
Viide | EAA.3.1.452; EAA.1.2.842 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Juliana Christina Clodt von Jürgensburg, |
Tehing | Johan III kiri |
---|---|
Kinnistamise kuupäev | 07.08.1582 |
Sisu | 15.09.1528 mainitakse küla Kiddever. 1532 mainitakse esmakordselt mõisana (Hof Vogelsang), kus suures häärberis toimus kohtuistung /DRA, Ösel stift Registrant 2b, fol. 497. 1564. a Haapsalu toomkiriku lauamõisana kuulus vimati toomdekaan Thomas Gäblerile. 1582. a kingib Johan III mõisa oma abikaasa Katarina Jagellonica õuemeistrile, riiginõukogu liikmele Thure, Nils Pedersson (Bielke) p (1548-1600) Bielkele, kes aga hukati ja mõis konfiskeeriti. |
Viide | EAA.3.1.452 |
Tehingusubjektid | Omandas(id): Thure Bielke, |
Suurus
Suurus | 150.000 |
---|---|
Ühik | ruutsüld |
Märkus | 1891 |
Suurus | 2568.000 |
---|---|
Ühik | tiin |
Märkus | 1891 |