Kinnistu detailandmed

Kinnistu üldandmed
Kinnistu nr.113
Hüpoteegi ringkondTallinn-Haapsalu KA: Mõisad
AadressKõrvetaguse Märjamaa khk
ViitedEAA.858.2.802 EAA.858.2.31 EAA.858.2.3734 EAA.858.2.2202 EAA.858.2.2187 EAA.858.2.714 EAA.858.2.451 EAA.858.2.3720 EAA.858.2.2201 EAA.858.2.1137 EAA.858.2.32 EAA.858.1.1492 EAA.2486.1.1377 EAA.2840.1.337
Märkuseraldatud Vaimõisast
Kinnistu nimiKõrvetaguse
Tehingud
Tehingmaaseadus
Kinnistamise kuupäev06.02.1926
Tehingu kuupäev25.10.1919
TehingusubjektidOmandas(id):
Eesti Vabariik,
Tehingpärandavara jagamise leping
Kinnistamise kuupäev24.07.1887
Tehingu kuupäev10.03.1887
SisuAlexander Eduard, Pauli p krahv Tiesenhausenilt (+22.12.1884) pärib Kõrvetaguse mõisa väärtusega 28 200 hõberubla ja Ohukotsu mõisa väärtusega 70 000 hõberubla tema poeg Nikolai von Tiesenhausen
ViideEAA.2486.1.1900
TehingusubjektidOmandas(id):
Nikolai Hans Heinrich krahv Tiesenhausen,
Tehingostu-müügi leping
Kinnistamise kuupäev05.08.1866
SisuKõrvetaguse mõisa omandab avalikul müügil tiibadjutant Alexander Eduard, Pauli p krahv Tiesenhausen. Hind 28 000 hõberubla. Üleandmine 23.04.1857
ViideEAA.2486.1.1377
TehingusubjektidOmandas(id):
Eduard Alexander krahv Tiesenhausen,
Tehingostu-müügi leping
Kinnistamise kuupäev31.07.1847
Tehingu kuupäev28.04.1847
SisuOtsustati 08.03.1829 päriliku aukodaniku Wassili Tschernjagini võetud pandileping ostulepinguks muuta. Kõrvetaguse mõis ilma Parka popsikohata on vendade Fedor ja Claudius Tschernjaginite ühine pärusomand. Eestimaa Ülemaakohtu protokolliga 12.11.1856 kinnistati Kõrvetaguse Fedor Tschernjagini ainuvalduseks. Vennad tülitsesid edasi päranduse pärast ja 10.03.1862 pani Ülemmaakohus mõisa avalikule müügile. Müügi ajaks pärilik aukodanik ja 1. Gildi kaupmees Fedor, Vassili p Tschernjagin on surnud.
ViideEAA.2486.1.1377
TehingusubjektidOmandas(id):
Claudius Tschernjagin,
Fedor Tschernjagin,
Tehingpandileping
Kinnistamise kuupäev08.03.1829
SisuSillakohtunik krahv Karl von Sievers pandib Kõrvetaguse pärilikule aukodanikule, kommertsnõunikule Vassili Tshernjaginile. Hind 43 800 bankorubla. Tisler Lehmkuhlile on kingitud 03.1828. a popsikoht Parka
ViideEAA.2486.1.1377
TehingusubjektidOmandas(id):
Vassili Tshernjagin,
Tehingpandileping
Kinnistamise kuupäev09.02.1822
SisuÕuenõunik August Leopold von Wagner müüb Kõrvetaguse sillakohtunik Karl, Peter Christiani p krahv Sieversile. Hind 53 000 + 20 000 bankorubla. 04.11.1815 panditi krahv Karl Friedrich Rehbinderile tükk maad, mis piirneb Vaimõisa, Põlli ja Ohekatkuga, pikk 638 Eisenfaden. 06.11.1817 (uuendati 1819) panditi Gustav Diedrich krahv Rehbinderile tükk metsa 101 548 ruutsülda suur. 01.03.1819 müüdi kindralmajor Konrad Friedrich von Jaermerstedtile 40 000 ruutsülda metsa
ViideEAA.2840.1.9567
TehingusubjektidOmandas(id):
Karl Eduard krahv Sievers,
Tehingpandiloovutusleping
Kinnistamise kuupäev10.07.1803
SisuWilcken loovutab Kõrvetaguse pandi Otto Magnus, Karli p von Helmersenile. Pandiloovutusest jäi välja maatükk Kockri, mis liideti Maidla mõisa külge Hageri kihelkonnas. Ostetakse 29.03.1800 varem Kuusiku mõisa juurde kuulunud päraldis Paud Maddise Asse, mille Otto Magnus Helmersen alul pandib, hiljem 26.01.1801 Peter von Wilkenilt päriseks ostab. Hind 1 000 hõberubla. Otto Magnus, Karli p von Helmersen loovutab Kõrvetaguse õuenõunik, dollidirektor August Leopold Wagnerile. Hind 33 000 hõberubla
ViideEAA.2486.1.1377
TehingusubjektidOmandas(id):
August Leopold Wagner,
Tehingpandiloovutusleping
Kinnistamise kuupäev03.10.1799
SisuKrahv Gustav Dietrich, Otto Magnuse p Rehbinder pantis 20.12.1787 oma vennale Karl Friedrich Rehbinderile. Tema loovutab major Karl von Gernetile, see omakorda 04.03.1795 pandiloovutuslepinguga maanõunik Jacob Johann von Patkullile. Patkull loovutab Peter, Johann Heinrichi p von Wilkenile jättes omale karjamõisa Nicker, mis hiljem saab liidetud Ääsmäe mõisaga. Hind 27 000 + 2 000 hõberubla
ViideEAA.2840.1.9230
TehingusubjektidOmandas(id):
Peter Andreas von Wilcken,
Tehingostu-müügi leping
Kinnistamise kuupäev02.07.1776
Sisu1733. a lipnik Gustav Georg Marquardt. 1739. a Karl von Marquardt. 1744. a Anna Juliane von Marquardt (sünd Henau), kes pandib 06.03.1763 Ludwig Johann, Johanni p von Scheurmannile mõisa 99 aastaks. Sel hetkel on pandilevõtja lesk Anna Christina, Woldemar Heinrichi t von Scheurmann (sünd von Brümmer). Haagikohtunik leitnant Arend Wilhelm, Joachim Wilhelmi p von Rehbinder (Anna Juliane von Marquardt (sünd Henau) on tema ämm) müüb Kõrvetaguse major Otto Ernst, Otto Jürgeni p von Hastferile. Hind 13 900 rubla.
ViideEAA.858.2.2201
TehingusubjektidOmandas(id):
Otto Ernst von Hastfer,
Tehingpantimine
Tehingu kuupäev1709
Sisu1705 . a on märgitud Kõrvetaguse rentnikuna Friedrich Michaelist, pandivaldajana 1709. a
ViideEAA.858.1.7350; EAa.858.2.1137
TehingusubjektidOmandas(id):
Friedrich Michaelis,
Tehingu kuupäev29.01.1678
SisuDorothea Acken annab teada, et temale kuuluva Kõrvetaguse pandimõisat pole pärusomanikud Wrangellid 20 aasta jooksul tagasi oma valdusesse võtnud, nüüd tahab ta seda avalikult müüa
ViideEAA.858.1.7221
TehingusubjektidOmandas(id):
Dorothea Acken,
Tehingimmissioon
Tehingu kuupäev28.09.1665
SisuCristoph Wolter Moelleri (Mülleri) võla 1000 riigitaalri eest läheb Ammula küla üle Sikeldi-Päädeva omanikule Jürgen (Georg) Wrangellile. Selle vastu protsessib 1667. a Samuel Fabricius, Dorothea von Ackeni abikaasa, kes on Kõrvetagust pikka aega pandina vallanud.
ViideEAA.858.2.3734
TehingusubjektidOmandas(id):
Jürgen (Georg) von Wrangell,
Tehingmeeskohtu otsus
Kinnistamise kuupäev23.07.1620
Sisu1476. a kuulus Kõrvetaguse kui talu Vaimõisa alla. 1533. a kuulub ta juba Vaimõisa alla kui küla. Küla pärivad kolm Claus von Ungerni tütart. 01.05.1584 müüs Claus von Ungerni tütar May von Ungern oma õe Ebbo mehele Johann (Hans), Andrease p Moellerile oma kolmandiku isa pärandist Haymeli (Ammula) külast Vaimõisa juures - 5 talu 5 adramaaga. Kolmas kolmandik kuulus Henrich Krasowile ja hiljem Georg (Jürgen) Üxkülli lesele. 1586.a. revisjoniga tunnistatakse Ammula küla, 14 adramaad Hans Mölleri valduseks. 23.07.1620 mõistab meeskohus Ammula (Kõrvetaguse) mõisa Wilhelm, Christophi p Moellerile, kui Hans Moelleri vennapojale ja pärijale. 1652. a figureerib seoses mõisaga Christoff Wolter Möller. Landrolledes on omanikuna märgitud 1663. a ja 1678. a Wilhelm Möller 30.03.1651 on pandivaldaja Jürgen Sadthoff, 1652. a Georg Wrangell. Järgnevalt erinevad rentnikud, Jürgen Sadthoffi lesk Dorothea von Aken, tema õepoeg Friedrich Wildfang. 1661-1674. a on pandipidaja Samuel Fabricius, Dorothea von Ackeni uus abikaasa. 1696.a. on mõis Fr. Wildfangi lese nimel. 1720. a on valdaja Johann Arps, kes on abielus Friedrich Wildfangi lese Anna Elisabethiga (sünd Calixtus).
ViideEAA.1.2.488; EAA.858.1.7223
TehingusubjektidOmandas(id):
Wilhelm Möller,