Rahvusarhiiv

Ava otsing

Arhiiv kogub

Rahvusarhiiv tugineb arhiiviväärtusliku teabe kogumisel kogumispõhimõtetes (9.03.2017) sätestatule. Kõgumispõhimõtted sätestavad, mida Rahvusarhiiv kogub ja kuidas seda tehakse.

Eraisikud

Arhiiv kogub eraisikute kaudu saadud dokumente, kui need võivad huvi pakkuda uurijatele ning pakuvad täiendavad teavet Rahvusarhiivi kogudele. Eelistatakse tervikkollektsioone, mis kajastavad inimese elukäiku või pikemat perioodi sellest või terviklikke temaatilisi kollektsioone. Üksikud dokumendid pakuvad huvi eelkõige juhul, kui need täiendavad juba olemasolevat arhiivi.

Ajalooliste dokumentide, fotode ja filmide üleandmiseks palume kirjutada aadressil kogumine[at]ra.ee. Vajadusel suuname Teid edasi teiste mäluasutuste poole.

Esemeid arhiiv säilitamiseks vastu ei võta ning sellisel juhul soovitame võtta ühendust muuseumitega.

Avalikud asutused

„Avalikke arhivaale luuakse avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse käigus. Avalikke ülesandeid täitvad asutused on kohustatud arhivaalid Rahvusarhiivi üle andma (vt juhist „Arhivaalide üleandmine“) hiljemalt 10 aastat pärast nende loomist või saamist sõltumata sellest, millisel teabekandjal need on.

Avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhiiviväärtusega dokumente ehk arhivaale, on välja selgitatud 30. detsembri 2011. aasta hindamisotsusega nr 548. Neid asutusi nimetatakse hindamisotsuses arhiivimoodustajateks. Siit saab näha, kas avalikke ülesandeid täitev asutus on arhiivimoodustaja või mitte“

Organisatsioonid ja ettevõtted

Arhiiv pöörab pidevat tähelepanu ka era- ja mittetulundussektorites tekkivale teabele. Paljudele organisatsioonidele ja ettevõtetele on Rahvusarhiiv teinud koostööettepaneku ning nõusoleku andnud isikud on kantud vastavasse kogumisallikate nimekirja. Neid eraõiguslikke juriidilisi isikuid nõustatakse ja nende dokumente kogutakse sarnaselt avaliku sektori asutustega.

Organisatsioon või ettevõte saab pöörduda arhiivi poole ka omaalgatuslikult, et võiksime kaaluda lisamist kogumisallikate nimekirja.

Kuidas jõuavad dokumendid arhiivi?

  1. Arhiiv pöördub organisatsiooni/eraisiku poole koostööettepanekuga või organisatsioon/eraisik pöördub ise arhiivi poole huviga dokumendid arhiivi üle anda
  2. Arhiiv viib läbi hindamise, et selgitada välja dokumentide arhiiviväärtus
  3. Arhiiv pakub üleandjale nõustamist kõiges, mis puudutab dokumendi- ja arhiivihaldust
  4. Arhiivi ja üleandja koostöös korrastatakse ja kirjeldatakse dokumendid ning antakse arhiivi üle või arhiiv võtab vastaval kokkuleppel vastu korrastamata dokumendid

Rahvusarhiiv võtab dokumente vastu annetuste ja kingitustena, dokumentide omandiõigus läheb üle Eesti Vabariigile. Eraõiguslikel üleandjatel õigus kehtestada arhivaalidele juurdepääsupiirangud või kasutamiskord kuni 50 aastaks alates üleandmisest.