Rahvusarhiiv

Ava otsing

Digitaalarhiivi arendamine

Rahvusarhiivi üks tähtsamaid arendusülesandeid on digitaalarhiivi täisfunktsionaalsuses väljaarendamine ja töölerakendamine. Infoühiskonna arendamise struktuurifondide investeeringute vahendite rahastamisel on see toimunud järgmiste etappidena:

  1. digitaalarhiivi dokumentide vastuvõtmise infosüsteemi loomine aastatel 2009 2010
  2. digitaalarhiivis säilitatava materjali pikaajalise säilitamise infosüsteemi loomine aastatel 2010 2011
  3. digitaalarhiivi juurdepääsu tagamise infosüstemi loomise aastatel 2012 2013

2016. aastal viis AS PriceWaterhouseCoopers Advisors rahvusarhiivi tellimusel ja Riigi Infosüsteemi Ameti SF vahendite toel läbi uuringu Digitaalse arhiveerimise terviklik analüüs. Uuringus sisalduvad järeldused ja ettepanekud on oluline sisend rahvusarhiivi digitaalse arhiveerimise edasiste plaanide tegemisel.

Digitaalarhiivinduse arendamisega on rahvusarhiivis tegeldud alates 1990. aastate lõpust, esialgu teoreetilisemalt, alates 2000. aastate keskpaigast praktiliselt. Detailne ülevaade digitaalarhiivinduse arengutest on kättesaadav dokumendis Digitaalarhiivindus Rahvusarhiivis 1999-2008.

2008. aastal valmis rahvusarhiivi digitaalarhiivi tarkvara esimene osa – universaalne arhiveerimismoodul (UAM). 2010. aastal loodi digitaalarhiivi vastuvõtumoodul, tehnilise teatmestu moodul ja 2011. aastal digitaalarhiivi hoiumoodul. Digitaalarhiivi moodulid baseeruvad Briti tarkvarafirma Tessella poolt arendatud digitaalarhiivi tarkvaral Safety Deposit Box 4 (SDB4), mille on rahvusarhiivi jaoks kohandanud ja täiendanud Tieto Eesti AS. Rahvusarhiivi ja Tallinna Linnaarhiivi vahel sõlmitud ühiste kavatsuste kokkuleppe järgi osaleb Tallinna Linnaarhiiv rahvusarhiivi digitaalarhiivi lahenduste loomisel ning saab õiguse täies ulatuses digitaalarhiivi kasutada.