Saaga kohta

Mis on Saaga?

Saaga on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. Kui Saaga esialgne eesmärk oli endasse koondada kõikide genealoogilise uurimistöö jaoks olulisemate allikate kasutuskoopiaid, siis alates 2008. aastast hõlmab Saaga kõiki arhiivide poolt digiteeritud arhivaale, sõltumata temaatikast.

Digiteeritud arhivaalide kogu täieneb iga päev, hetkel sisaldab see ligikaudu 4,3 miljonit digipilti. Lisaks perekonnaloolistele allikatele on uurijatele kättesaadavad mitmesugused Eesti Vabariigi (1918–1940) sise- ja välispoliitikat kajastavad materjalid, valik välisarhiivides leiduvatest Eesti ajaloo allikatest, vakuraamatud, ajaloolised käsikirjalised maakaardid ja plaanid, 19. sajandi vallavalitsuste dokumendid, populaarsemad kooliajaloo allikad, Tartu linna hoonete ehitusprojektid, aadlivappide kujutised jpm.

Mitmed loetletud rubriigid (näiteks kaardid, ehitusprojektid, aadlivapid, aga ka 17. sajandi trükiste kollektsioon) kujutavad endast linke digiteeritud arhivaale sisaldavatele andmebaasidele, pakkudes nii lisaks digipildile ka ohtralt allikat kirjeldavat taustteavet.

Projekti ajalugu

Kaasaegne arhiivindus seisab silmitsi kahe olulise väljakutsega: ühelt poolt tuleb rahuldada avalikkuse üha kasvavat huvi arhiivides talletatava informatsiooni järele, teisalt peab tagama informatsiooni pikaajalise säilimise. Sagedase kasutamise ja halva füüsilise seisukorra tõttu alustati ajalooarhiivis genealoogiliste allikate mikrofilmimist juba 1960. aastatel, ent tehnika amortiseerumise tõttu see tegevus hääbus. 1992. aastal mikrofilmimisega taasalustati.

Paraku on mikrofilmide kasutamine uurijateeninduses küllaltki probleemne: filmide lugemine eeldab eritehnikat, nii filmid kui tehnika kuluvad ning nende asendamine on kulukas. Digitaalajastu loob uusi võimalusi info säilitamiseks ja kasutamiseks. Nii hakatigi 2001. aastal otsima väljundit mikrofilmide digiteerimise ideele. Pärast mitme arendusprojekti taotluse esitamist ja skanneri katsetamist alustati 2004. aasta oktoobris tööd mikrofilmiskanneriga Zeutschel Omniscan 1200 (Mekel 625).

2004. aasta novembris avati juurdepääs digiteeritud kujutistele ajalooarhiivi uurimissaalis, 2005. aasta mais jõudis vaid perekonnaloo allikaid sisaldav Saaga Internetti.

Alates 2007. aasta kevadest on uurijate kasutada tehniliselt täiendatud Saaga 2 testversioon, milles lisandusid uuendusena võimalus salvestada viiteid bookmarkidena, avada ja salvestada digipilte PDF-formaadis, lõigata välja ja salvestada osi pildist, muuta kontrastsust jpm.

Alates 2008. aasta algusest on uurijatel võimalik kasutada Rahvusarhiivi-ülest laiemale sihtrühmale suunatud digiteeritud allikate portaali, mis alates sama aasta sügisest kannab nime Saaga.

Tehniline kirjeldus

Arhivaalide digiteerimise infotehnoloogiline tööprotsess algab failide nimetamisest, faili nimes kajastub kujutise päritolu: arhiiv, fond, nimistu, säilik. See võimaldab pärast skannimist, töötlemist (failivormingu muutmist, suuruse optimeerimist) ning kopeerimist kettamassiivi muuta kujutised kohe Saaga keskkonnas nähtavaks. Vastavalt failinimes leiduvatele andmetele lisatakse kujutisele arhiivi infosüsteemist AIS kirjeldused (pealkirjad, daatumid jne). Juhul, kui kirjeldusandmed arhiivi infosüsteemis puuduvad (nt Estica kollektsiooni puhul), sisestatakse need eraldi.