Mis on vallavalitsuste protokolliraamatud?

Ajalooarhiivis on säilitamisel 443 kunagise vallavalitsuse arhiivifondid, millest enamiku koosseisus on säilinud ka  mitmesuguseid protokolliraamatuid. Vastavad allikad kätkevad endas Eesti kohaliku omavalitsuse sünniperioodi rikkalikku ning värvikat dokumentaalpärandit  ning avavad mitmetahuliselt 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külaühiskonna ajalugu. Vallaasutuste istungite protokollides kajatuvad üksikasjalikult Eesti kohaliku omavalitsuse ajalugu ja areng ning maarahva argielu.
Rahvusarhiiv on seadnud lähimate aastate ülesandeks vallaomavalitsuste arhiivides sisalduvate protokolliraamatute digiteerimise ja kättesaadavaks tegemise Saagas.
1866. aasta vallaseadusega loodud vallavolikogud tegelesid valla haldus- ja majandusküsimustega ning juba varem tegutsenud vallakohtud jäid reformi järel talurahva esimese astme kohtuinstantsiks.
Vallavolikogude pädevuses oli valla maade, vallakassa ja muu vara ning vallaasutustega (näiteks koolide) seotud probleemide lahendamine, maksude jaotamine ning kogumine, vaeste hoolekanne, vallaametnike palkade määramine, vallavanema ja abide aruannete vastuvõtmine jpm. Kõikide nende ja mitmete teistegi teemade kohta võib leida andmeid vallavolikogude protokolliraamatutes.
Mõnede valdade puhul on säilinud ka vallavanemate otsuseid sisaldavad protokolliraamatud ning eelkõige vallaametnike valimisega tegelenud valla täiskogu protokolliraamatud.
Loe lähemalt vallavalitsuste ajaloo ja arhiivide kohta.