Perekonnanimedest Petserimaal ja Narva-tagustes valdades Tartu rahulepingu (1920) alusel Eesti külge liidetud Petseri maakonnas ja Narvatagustes valdades sai enamik elanikkonnast perekonnanime alles 1921. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud seaduse alusel (vt Riigi Teataja 1921, nr 26 ja 58). Ühtlasi eestistati paljud venepärased või patronüümist tuletatud liignimed (nt Feodorov --> Kägu). Seni oli perekonnanimi vaid väiksel osal selle piirkonna elanikest, kuna teisi identifitseeriti kirikuraamatutes ja muudes asjaajamisdokumentides ees- ja isanime ning elukoha järgi. Petserimaa ja Narvataguste maade elanike perekonnanimede komisjonide fondis (EAA.5433) säilitatakse 1921.—1923. aastal koostatud perekonnanimede panemise protokolliraamatuid ning peamiselt aastatel 1950—1951 protokollide paremaks kasutamiseks loodud perekonnanimekataloogi kaarte. Kõige kiiremini leiab otsitava perekonna üles alfabeetiliste kartoteegikaartide järgi. Kaardi esiküljel on perekonnapea ja temale antud perekonnanimi. Pöördel on kirjas ülejäänud pereliikmed. Oluline viide asub kaardi üleval paremas nurgas ning koosneb kahest numbrist: leheküljenumber vastava valla protokolliraamatus ja protokollinumber. Vasakul ülal on vanad arhiiviviited (tavaliselt arh ja lhk nr), mida ei tasu tähele panna (erandiks on siiski Irboska vald, mille puhul on kartoteegikaartidel hoopis vasakul ülanurgas protokolliraamatute kehtivad leheküljenumbrid ja paremal ülanurgas esimesena kirjas protokollinumbrid), keskel on kaardi järjekorranumber. Kui kaardil ei ole valda märgitud, vaid on kirjas, et nimi määrati siseministri otsusega vms, siis viitab kaardi paremal ülaosas olev number sõjaväelastele nimepanemise protokolliraamatu (EAA.5433.1.10) vastavale leheküljele. Kataloogikaartide sirvimisel juhime tähelepanu, et ühel kaadril on tavaliselt eelmise kartoteegikaardi tagakülg ja järgmise esikülg ehk kaadril on andmed kahe erineva pere kohta. Nimeprotokollid on koostatud külade kaupa. Päises on kirjas koostamise aeg ja koht ning andmed komisjoniliikmete kohta. Järgneb külaelanike nimekiri perede kaupa: isiku nimi ja vanus, valitud perekonnanimi. Sunniviisil pandud liignime kohta on tehtud vastav märge, enamasti on need kirjutatud punase tindiga. Perekonnapea kinnitas nimevõtu allkirja või sõrmejäljendiga. Petserimaal alla 18-aastaseid lapsi protokollidesse üldjuhul ei ole märgitud, nendele läks automaatselt üle vanemate nimi. Küll aga on Eesti Ingeri protokolliraamatuis kirjas terve perekond. Millise valla protokolliraamatust otsida? Setomaa vallad. Kuna Eestiga liideti Pihkva kubermangu suured vallad – Lobotka, Irboska, Petseri ja Pankjavitsa, siis on ka perekonnanimed protokollitud nende valdade kaupa. Vallareform toimus mõnevõrra hiljem, 1922. aastal. Seetõttu peab teadma, millise vana üksuse alla üldtuntud Eesti-aegsed vallad kuulusid: uus vald Irboska (Linnuse) kuulus varem ka Irboska valla alla, Järvesuu aga Lobodka valla alla, Kulje (Kalda) samuti Lobodka valla alla, Laura (Lõuna) Pankjavitsa (Panikovitshi) alla, Mikitamäe Lobodka valla alla, Obinitsa Petseri ja Pankjavitsa valdade alla, Pankjavitsa (Rootova/Roodva) Pankjavitsa valla alla, uus Petseri vald kuulus varem Petseri ja Pankjavitsa valdade alla, Satserinna (Saatse) vald Pesteri ja Lobodka valdade alla, Senno vald Petseri ja Irboska valdade alla ning Vilo vald Irboska, Petseri ja Pankjavitsa valdade alla. Narva-tagused vallad Narva, Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja) liideti Virumaaga, vallapiirid jäid samaks. Omaette raamatu moodustavad sõjaväelastele nimepanemise protokollid.	Tagasi

Perekonnanimedest Petserimaal ja Narva-tagustes valdades

Tartu rahulepingu (1920) alusel Eesti külge liidetud Petseri maakonnas ja Narvatagustes valdades sai enamik elanikkonnast perekonnanime alles 1921. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud seaduse alusel (vt Riigi Teataja 1921, nr 26 ja 58). Ühtlasi eestistati paljud venepärased või patronüümist tuletatud liignimed (nt Feodorov --> Kägu). Seni oli perekonnanimi vaid väiksel osal selle piirkonna elanikest, kuna teisi identifitseeriti kirikuraamatutes ja muudes asjaajamisdokumentides ees- ja isanime ning elukoha järgi. Petserimaa ja Narvataguste maade elanike perekonnanimede komisjonide fondis (EAA.5433) säilitatakse 1921.—1923. aastal koostatud perekonnanimede panemise protokolliraamatuid ning peamiselt aastatel 1950—1951 protokollide paremaks kasutamiseks loodud perekonnanimekataloogi kaarte. Kõige kiiremini leiab otsitava perekonna üles alfabeetiliste kartoteegikaartide järgi. Kaardi esiküljel on perekonnapea ja temale antud perekonnanimi. Pöördel on kirjas ülejäänud pereliikmed. Oluline viide asub kaardi üleval paremas nurgas ning koosneb kahest numbrist: leheküljenumber vastava valla protokolliraamatus ja protokollinumber. Vasakul ülal on vanad arhiiviviited (tavaliselt arh ja lhk nr), mida ei tasu tähele panna (erandiks on siiski Irboska vald, mille puhul on kartoteegikaartidel hoopis vasakul ülanurgas protokolliraamatute kehtivad leheküljenumbrid ja paremal ülanurgas esimesena kirjas protokollinumbrid), keskel on kaardi järjekorranumber. Kui kaardil ei ole valda märgitud, vaid on kirjas, et nimi määrati siseministri otsusega vms, siis viitab kaardi paremal ülaosas olev number sõjaväelastele nimepanemise protokolliraamatu (EAA.5433.1.10) vastavale leheküljele. Kataloogikaartide sirvimisel juhime tähelepanu, et ühel kaadril on tavaliselt eelmise kartoteegikaardi tagakülg ja järgmise esikülg ehk kaadril on andmed kahe erineva pere kohta. Nimeprotokollid on koostatud külade kaupa. Päises on kirjas koostamise aeg ja koht ning andmed komisjoniliikmete kohta. Järgneb külaelanike nimekiri perede kaupa: isiku nimi ja vanus, valitud perekonnanimi. Sunniviisil pandud liignime kohta on tehtud vastav märge, enamasti on need kirjutatud punase tindiga. Perekonnapea kinnitas nimevõtu allkirja või sõrmejäljendiga. Petserimaal alla 18-aastaseid lapsi protokollidesse üldjuhul ei ole märgitud, nendele läks automaatselt üle vanemate nimi. Küll aga on Eesti Ingeri protokolliraamatuis kirjas terve perekond.

Millise valla protokolliraamatust otsida?

Setomaa vallad. Kuna Eestiga liideti Pihkva kubermangu suured vallad – Lobotka, Irboska, Petseri ja Pankjavitsa, siis on ka perekonnanimed protokollitud nende valdade kaupa. Vallareform toimus mõnevõrra hiljem, 1922. aastal. Seetõttu peab teadma, millise vana üksuse alla üldtuntud Eesti-aegsed vallad kuulusid: uus vald Irboska (Linnuse) kuulus varem ka Irboska valla alla, Järvesuu aga Lobodka valla alla, Kulje (Kalda) samuti Lobodka valla alla, Laura (Lõuna) Pankjavitsa (Panikovitshi) alla, Mikitamäe Lobodka valla alla, Obinitsa Petseri ja Pankjavitsa valdade alla, Pankjavitsa (Rootova/Roodva) Pankjavitsa valla alla, uus Petseri vald kuulus varem Petseri ja Pankjavitsa valdade alla, Satserinna (Saatse) vald Pesteri ja Lobodka valdade alla, Senno vald Petseri ja Irboska valdade alla ning Vilo vald Irboska, Petseri ja Pankjavitsa valdade alla. Narva-tagused vallad Narva, Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja) liideti Virumaaga, vallapiirid jäid samaks. Omaette raamatu moodustavad sõjaväelastele nimepanemise protokollid.

Tagasi