Hingeloendid Hingeloendid (revisjonilehed) on koostatud kihelkondade, mõisavaldade, külade ja perekondade kaupa ning sisaldavad andmeid kompaktselt kogu perekonna kohta. Igal perekonnal, õigemini perekonnanimel oli oma number. Loendeis märgiti perekonnaliikmete, sulaste, tüdrukute ja vabadike nimed, sotsiaalne seisund ja vanus (sageli ümardatud). Loend sisaldab ka eelmise revisjoni andmeid ning märkusi vahepeal toimunud muutuste kohta. Sageli on fikseeritud ka talupere liikmete omavahelised sugulussuhted. Praeguse Eesti alal viidi läbi 8 hingeloendust: 1781/82, 1795, 1811 (ainult meeshinged), 1816, 1826 (nn vaheloendus ainult Liivimaa kubermangus), 1833/34, 1850, 1857/58. Eestimaa kubermangu kohta on olemas ka perekonnanimede panemise raamatud 1835. aastast, Liivimaal said eestlased perekonnanimed 1826. aasta loenduse ajal. Hingeloendid on koondatud peamiselt kahte arhiivifondi: "Eestimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon" ja "Liivimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon", kuid neid leidub veel väga paljudes erinevates arhiivifondides, peamiselt vastavates mõisa- ja isikufondides. Vallavalitsuste fondides leiduvad vallaliikmete nimekirjad on hingeloendite loogiliseks jätkuks. Nimekirju hakati koostama 19. sajandi teisel poolel, pere ja talu numeratsioon võeti üle viimasest hingeloendusest. Ka neis nimekirjades on andmed esitatud perekondade ja majapidamiste kaupa. Nimekirju peeti jooksvalt, seega sisaldavad nad rohkesti parandusi ja täiendusi. Hingeloenditega võrreldes on aga sotsiaalne staatus täpselt määratletud (A-taluperemees, B-rentnik, C-mõisasulane, D-talusulane, E-valla lahtine liige), inimeste sugulussuhted ära näidatud ning leeritamise, abiellumise, sünni- ja surmaajad esitatud kuupäevaliselt. Ajalooarhiivis leiduvad tsaariaegsete vallavalitsuste nimekirjad.	Tagasi

Hingeloendid

Hingeloendid (revisjonilehed) on koostatud kihelkondade, mõisavaldade, külade ja perekondade kaupa ning sisaldavad andmeid kompaktselt kogu perekonna kohta. Igal perekonnal, õigemini perekonnanimel oli oma number. Loendeis märgiti perekonnaliikmete, sulaste, tüdrukute ja vabadike nimed, sotsiaalne seisund ja vanus (sageli ümardatud). Loend sisaldab ka eelmise revisjoni andmeid ning märkusi vahepeal toimunud muutuste kohta. Sageli on fikseeritud ka talupere liikmete omavahelised sugulussuhted.

Praeguse Eesti alal viidi läbi 8 hingeloendust: 1781/82, 1795, 1811 (ainult meeshinged), 1816, 1826 (nn vaheloendus ainult Liivimaa kubermangus), 1833/34, 1850, 1857/58. Eestimaa kubermangu kohta on olemas ka perekonnanimede panemise raamatud 1835. aastast, Liivimaal said eestlased perekonnanimed 1826. aasta loenduse ajal.

Hingeloendid on koondatud peamiselt kahte arhiivifondi: "Eestimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon" ja "Liivimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon", kuid neid leidub veel väga paljudes erinevates arhiivifondides, peamiselt vastavates mõisa- ja isikufondides.

Vallavalitsuste fondides leiduvad vallaliikmete nimekirjad on hingeloendite loogiliseks jätkuks. Nimekirju hakati koostama 19. sajandi teisel poolel, pere ja talu numeratsioon võeti üle viimasest hingeloendusest. Ka neis nimekirjades on andmed esitatud perekondade ja majapidamiste kaupa. Nimekirju peeti jooksvalt, seega sisaldavad nad rohkesti parandusi ja täiendusi. Hingeloenditega võrreldes on aga sotsiaalne staatus täpselt määratletud (A-taluperemees, B-rentnik, C-mõisasulane, D-talusulane, E-valla lahtine liige), inimeste sugulussuhted ära näidatud ning leeritamise, abiellumise, sünni- ja surmaajad esitatud kuupäevaliselt. Ajalooarhiivis leiduvad tsaariaegsete vallavalitsuste nimekirjad.

Tagasi