Digitaalarhiivi arendamine

Rahvusarhiivi üheks tähtsamaks arendusülesandeks on digitaalarhiivi täisfunktsionaalsuses väljaarendamine ja töölerakendamine. 2005. aastal koostatud digitaalarhiivinduse strateegia näeb küll selle tähtajana ette aastat 2010, kuid hiljem täpsustunud struktuurfondide investeeringute vahendite taotluses nähakse rahvusarhiivi digitaalarhiivi tarkvara loomise reaalsete etappidena ette:

1. digitaalarhiivi dokumentide vastuvõtmise infosüsteemi loomise aastail 2009-2010,
2. digitaalarhiivis säilitatava materjali pikaajalise säilitamise infosüsteemi loomise 2010-2011,
3. digitaalarhiivis säilitatavale materjalile juurdepääsu tagamise infosüsteemi loomise aastatel 2011-2012.

Seega valmib täisfunktsionaalne digitaalarhiiv 2011.-2012. aastaks, kui stabiilne rahastamine saab olema tagatud.

2008. aastal valmis rahvusarhiivi digitaalarhiivi tarkvara esimene osa – universaalne arhiveerimismoodul (UAM). 2009. aastal on alustatud digitaalarhiivi vastuvõtumooduli loomist ning alustatakse tehnilise teatmestu mooduli loomisega. Digitaalarhiivi tarkvara hankimiseks pikaajaliste partnerite leidmiseks läbi viidud digitaalarhiivi tarkvaramoodulite tarnimise riigihanke tulemusel sõlmiti 15. septembril 2008 raamlepingud kolmeks aastaks AS Webmedia, AS Helmese ja AS TietoEnator Eestiga.

23. mail 2008 sõlmisid rahvusarhiiv ja Tallinna Linnaarhiiv ühiste kavatsuste kokkuleppe koostöö tegemiseks digitaalarhiivi loomisel. Lepingu kohaselt osaleb Tallinna Linnaarhiiv rahvusarhiivi digitaalarhiivi lahenduste loomisel ning saab õiguse täies ulatuses digitaalarhiivi kasutada.

Digitaalarhiivinduse arendamisega on rahvusarhiivis tegeldud alates 1990. aastate lõpust, esialgu teoreetilisemalt, alates 2000. aastate keskpaigast praktiliselt. Viimastel aastatel on ette valmistatud täisfunktsionaalse OAIS-põhise digitaalarhiivi loomist ning on jõutud tarkvaramoodulite hankimiseni.

Detailne ülevaade digitaalarhiivinduse arengutest on kättesaadav dokumendis Digitaalarhiivindus Rahvusarhiivis 1999-2008.

Strateegilised alusdokumendid

Digitaalarhiivinduse arendamise aluseks rahvusarhiivis on 2005. aastal kinnitatud digitaalarhiivinduse strateegia 2005-2010.

Strateegia eesmärk on õigusliku, intellektuaalse ja tehnoloogilise valmisoleku saavutamine digitaalainese hindamiseks, vastuvõtmiseks, säilitamiseks ning kasutamiseks Rahvusarhiivis ning asutuste digitaaldokumentide nõuetekohasele haldamisele, kirjeldamisele, arhiveerimisele ja arhiivi üleandmisele kaasaaitamine.

2006. aastal loodud digitaalarhiivi visioon annab ülevaate digitaalarhiivi põhifunktsioonidest ja seostest organisatsiooni ja väliste osapooltega. NB! Tegu on nn ajaloolise dokumendiga, mida ei ole peale koostamist täiendatud, mistõttu hilisemad täpsustunud andmed kajastuvad juba digitaalarhiivi tehnilistes arhitektuuridokumentides (vaata dokumente allpool).

Alates 1. jaanuarist 2008 on rahvusarhiivi sisemist struktuuri korrastatud ning loodud on digitaalarhiivi büroo. Büroo põhimääruse kohaselt on uue üksuse peamised ülesanded:

• arhivaalide digitaalse säilitamise planeerimine ja korraldamine rahvusarhiivis;
• rahvusarhiivi infotehnoloogilise arengu planeerimine ja korraldamine;
• arhiiviväärtusega digitaalarhivaalide kogumine ja säilitamine koostöös teiste struktuuriüksustega;
• rahvusarhiivi järelevalvealuste asutuste ja isikute juhendamine ja nõustamine digitaalse asjaajamise ja arhiveerimise valdkonnas.

Tehnilised arhitektuuridokumendid

Digitaalarhiivi arendamise aluseks olevad tehnilised arhitektuuridokumendid on järgmised:

1. Digitaalarhiivi arhitektuur, viimati uuendatud 30.12.2008.
2. Digitaalarhiivi funktsionaalsus, viimati uuendatud 30.12.2008.
3. Digitaalarhiivi toimimismudel, koostatud 2006, ei uuendata. Toimimismudel on olnud aluseks arhitektuuri ja funktsionaalsuse koostamiseks.

Uurimustöö Autentsuse tagamise vahendid digitaalarhiivis Valdo Praust, tellija rahvusarhiiv, koostatud 2006.