Hindamise põhimõtted

Rahvusarhiiv tugineb arhiiviväärtusliku teabe väljavalimisel hindamispoliitikale ja -strateegiale. Selle järgi kuulub arhiiviväärtusega teabe hulka:

• Avalike ja erainstitutsioonide, üksikisikute ja gruppide õiguslikku staatust, õigusi ja kohustusi väljendav dokumenteeritud teave, mis on oluline Eesti rahvusriigi ja Eesti ühiskonna jätkuva toimimise seisukohalt;
• Üleriikliku ja omavalitsuspoliitika kujunemist ning haldusprotsessi kajastav teave;
• Teave, mis kajastab välissuhteid ja riigikaitse juhtimist;
• Teave, mis kajastab riikliku poliitika väljakujunemist, otsuseid ja tegevust peamistes sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkonna-alastes valdkondades;
• Kohalikku eripära, eriti kultuurinähtusi väljendav teave;
• Teave riikliku poliitika mõjust üksikisikutele, inimkooslustele, ning ühiskondlikule -ja looduskeskkonnale;
• Dokumenteeritud teave, mis oluliselt täiendab teadmisi ja arusaamist Eesti ühiskonna - inimeste ja inimkoosluste kohta, s.h ka eraisikute valduses olevad arhivaalid.

Hindamine ehk arhiiviväärtusliku teabe väljaselgitamine on rahvusarhiivi ja teiste avalike arhiivide keskne ülesanne. Arhiiviväärtuslikku teavet ei hävitata kunagi – see jõuab avalikesse arhiividesse ja moodustab allikmaterjali arhiiviuurija jaoks.

Arhivaalide suure mahu korral ning vormilt ja sisult üheliigiliste või ühetaoliste arhivaalide korral püüavad meie arhivaarid välja selgitada statistiliselt esindusliku valimi. Selleks kasutatakse vastavat juhendit.