Konserveerimine

Konserveerimise eesmärk on rahvusarhiivi kultuuripärandi hoidmine, arhivaalides sisalduva info kasutatavuse ning arhivaalide säilimise tagamine. Konserveerimistööde läbiviimisel lähtutakse Euroopa Konservaator-Restauraatorite Organisatsioonide Konföderatsiooni E.C.C.O. eetikakoodeksist ning kasutatakse looduslikke materjale, mis vastavad pööratavuse printsiibile.

Rahvusarhiivis säilitatavaid paberarhivaale konserveeritakse riigiarhiivis ja ajalooarhiivis. Konserveerimise prioriteediks on suure kasutusintensiivsusega materjalid, mistõttu peamiselt tegeletakse mikrofilmimisele või digiteerimisele minevate arhivaalide ettevalmistustöödega. Filmiarhiivis konserveeritakse fotosid, heli- ja filmilinte ning valmistatakse neid ette digiteerimiseks.

Ajalooarhiivi konserveerimistalituses konserveeritakse käsikirju, trükiseid, nahkköiteid, kaarte, graafilisi lehti, pärgamentürikuid, pitsereid ning teostatakse vajalikke ettevalmistustöid näitusteks, mikrofilmimiseks ja digiteerimiseks. Talituse peamised tegevusvaldkonnad on:

• Kaartide ettevalmistamine digiteerimiseks (alates 2008, vaata digiteeritud kaartide andmebaasi)

• Tindikorrosiooni stabiliseerimine (alates 2005, vaata aruannet ja ettekannet)

• Kinnistusregistrite ja -raamatute konserveerimine (alates 2004)

Ülevaated varasematest tegevustest ja projektidest on leitavad rubriigist Projektid ja uuringud ning Sündmused.

Riigiarhiivi konserveerimistööd on jaotatud vastavalt konservaatorite oskustele ja tehnilistele võimalustele. Riigiarhiivi konserveerimitalituses tegeletakse pabermaterjalide (trükised, käsikirjad, kaardid, kalkad jm) ja köidete konserveerimisega. Oluliseks töölõiguks on säilikute puhastamine enne korrastamist ning ettevalmistamine digiteerimiseks. Konserveerimistalitus osaleb aktiivselt riigiarhiivi näituste kujundamisel ja vormistamisel.

Asutuste nõustamiseks säilitamise küsimustes soovitame pöörduda kontaktide lehel toodud töötajate poole.

Konserveerimistööde tellimiseks vajalik info on kättesaadav rubriigist Säilitusteenused.