Mikrofilmimine ja digiteerimine
Rahvusarhiivi mitmed struktuuriüksused tegelevad igapäevaselt paberarhivaalide, kaartide, fotode, mikrofilmide jms digiteerimisega. Valdav osa digiteeritud arhivaalidest on kasutatavad Saaga keskkonnas.
Vastavad korrad käsitlevad nii arhivaalide digiteerimise sisulisi põhimõtteid kui ka arhivaalide digiteerimise tehnilisi põhimõtteid.
Digiteerimistegevusi tutvustatakse põhjalikult ajalooarhiivi ja filmiarhiivi koostöös loodud digikompetentsikeskuse veebilehel.
Ajalooarhiiv on aastakümneid tegelenud erinevate arhiivimaterjalide kopeerimisega ja omab seetõttu valdkonnas märkimisväärset kogemust ning tunnustust teiste mäluasutuste koostööpartnerina.
21. sajandil on varasemad kopeerimistehnoloogiad (mikrofilmile pildistamine ja fotokoopiate valmistamine) valdavas enamuses asendunud digitaalsega – digitaalsena valmistatakse arhivaalidele nii tagatis- kui kasutusfondi.
Detailsem info valdkonna kohta on leitav ajalooarhiivi ja digikompetentsikeskuse veebides:
Riigiarhiiv alustas digitaalse kasutus- ja tagatisfondi loomist aastal 2004. Mikrofilmidele pildistamine lõppes 2007. aastal, mil alustati digiteerimist raamatuskanneriga. Säilikud valitakse digiteerimiseks sõltuvalt nende füüsilisest seisundist, kultuuriloolisest väärtusest ning uurijate huvist. Lisaks prioriteetsete materjalide digiteerimisele täidab riigiarhiivi konserveerimistalitus uurijate koopiatellimusi. Hetkel on digiteeritud materjalidest kättesaadavad peamiselt Eesti Vabariigi valitsusasutuste dokumendid (Välisministeerium, Eesti New Yorgi Peakonsulaat, Siseministeeriumi Politseitalitus jt). Saaga keskkond täieneb digiteeritud materjaliga järjepidevalt.
Alates 2009. aasta juunist on riigiarhiiv haridus- ja teadusministeeriumi poolt rahastatud Rahvuskaaslaste programmi toel alustanud oma väliseesti tuumikkogude digiteerimist. Projekti käigus digiteeritakse ja võimaldatakse Saaga portaali kaudu ligipääs mitmetele kogudele (nt Eesti Peakonsulaat New Yorgis) ning Ernst Jaaksoni, Johannes Kaivi, Aleksander Warma, Artur Mägi, August Koerni ja Arvo Hormi isikuarhiividele.
