Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust.
Rahvusarhiivi ülesanne on:
Rahvusarhiivi kogud hõlmavad:
Rahvusarhiivi kogusid saab nii arhiivide, sarjade ja arhivaalide pealkirjade kui ka suvaliste märksõnade järgi leida arhiivi infosüsteemi AIS vahendusel.
Lähemalt saab arhiivis tehtava, hoitava ja kasutatavaga tutvuda vastavalt teemale ja huvile, vaadates valdkondi kasutamine, kogumine, nõustamine, säilitamine ning digitaalarhiivindus.
Rahvusarhiivi tegevuste hulka kuuluvad ka tegevuslubade väljastamine arhiiviteenuse osutamiseks ja arhivaari kutseeksami läbiviimine.
Tegevusluba on arhiiviteenuse dokument, mis annab isikule õiguse selles märgitud arhiiviteenuse osutamiseks. Tegevusloa taotlemise õigus on äriühingul ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal. Tegevusloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise otsustab riigiarhivaar arhiiviseaduses sätestatud korras. Tegevusluba antakse kolmeks aastaks, arhivaalide säilitamisteenuse osutamisel kümneks aastaks. Vaata lisaks
Arhivaari kutseeksamit viib kord aastas läbi riigiarhivaari poolt moodustatud komisjon. Kutseeksami läbinud isikule antakse arhivaari kutsetunnistus, mis tõendab tema vastavust kutsenõuetele (RT I 1998, 100, 1628). Arhivaarina ja arhiiviinspektorina võib avalikus arhiivis töötada arhivaari kutsenõuetele vastav isik. Tegevusloa alusel tegutseja peab kindlustama ühe sellise töötaja olemasolu või leidma arhivaari kutsetunnistust omava isiku, kes teda lepinguliselt abistab. Vaata lisaks
2010. aasta arhivaari kutseeksam toimus 7. mail Tallinnas, järgmine kutseeksam toimub 2011. aasta kevadel.
Tutvu ka arhivaari eetikakoodeksiga (vastu võetud Rahvusvahelise Arhiivinõukogu istungil 6. septembril 1996).
Rahvusarhiivi tegevuse kohta saab lähemat teavet järgmistestki dokumentidest:
Arhiivi eelarve ja ametnike palgaandmed on järgmised: