Säilitamine
Säilituskorraldus 1999–2009
Rahvusarhiivi loomisel 1999. aastal moodustati säilitusosakond Tartus ajalooarhiivis ning Tallinnas riigiarhiivis seni samasisulist tööd teinud personali baasil. Rahvusarhiivi säilitusosakonna struktuuri kuulusid konserveerimis- ja tagatisfonditalitus. Osakonna põhiülesanneteks oli rahvusarhiivi säilitusstrateegia väljatöötamine, kasutus- ja tagatisfondi loomine, arhivaalide konserveerimise korraldamine ning maa-arhiivide ja arhiivimoodustajate nõustamine säilitusküsimustes.
2001. aastal toimunud struktuurimuudatuste käigus loodi eraldi säilitusosakonnad nii ajaloo- kui ka riigiarhiivi struktuuri. Ajalooarhiivi säilitusosakonna koosseisus jätkasid konserveerimistalitus ja tagatisfonditalitus, riigiarhiivi säilitusosakonnas sai nii arhivaalide konserveerimine kui ka kopeerimine konserveerimistalituse ülesandeks. Ajalooarhiivi säilitusosakonnale jäi lisaks ajalooarhiivis vastavate kohustuste täitmisele oluline roll säilitusvaldkonna ülearhiivilises koordineerimises.
Hoidlate ja arhivaalide hoolduse paremaks tagamiseks loodi 2006. aastal ajalooarhiivi ja 2007. aastal riigiarhiivi säilitusosakonna koosseisu hoiutalitus. Filmiarhiivis on rahvusarhiivi loomisest alates säilitustegevusi korraldanud ja teostanud säilitustalitus, kelle ülesandeks on tagada arhiivile üleantud arhivaalide säilimine, teostada nende füüsilise seisukorra kontrolli ning kopeerida ja konserveerida audiovisuaalseid arhivaale.
Maa-arhiivides eraldiseisvat struktuuriüksust arhivaalide hooldamiseks ja säilitamiseks loodud ei ole – tavapäraselt on maa-arhiivides töötavate fondihoidjate üheks töövaldkonnaks arhivaalide ja hoidlate hoolduse teostamine, topograafia koostamine, hoidlate keskkonnatingimuste jälgimine, olemikontrolli teostamine ja arhivaalide füüsiline korrastamine.
Säilituspoliitika ja säilitusstrateegia 2007–2010
Säilitusvaldkonna arengu kavandamiseks terviklikumalt ja pikemaajalises perspektiivis koostati 2006. aastal erinevate arhiivide esindajate koostöös rahvusarhiivi säilituspoliitika ja säilitusstrateegia dokumendid.
Säilituspoliitika koostamisel võeti aluseks arhiiviseaduses, arhiivieeskirjas, arhiivide põhimäärustes, rahvusarhiivi arengukavas ning digitaalarhiivinduse strateegias kirjapandu. Säilitusstrateegia aastateks 2007–2010 koostamisel arvestati lisaks säilituspoliitika seisukohtadele ka kogude füüsilise seisundi uuringu (2004) tulemusi ning säilitustegevuste korralduse auditi (2005) soovitusi.