Abi
Tabel vaade Galerii vaade Detail vaade
140451 - 140475 / 142295
Sergei Ossipov, mereväelane, Nõukogude Liidu kangelane. Võttis Punalipulise Balti laevastiku torpeedokaatrite ohvitserina osa ENSV saarte kaitse-ja vabastamislahingutest.
V. Rodionov, Nõukogude armee kindralmajor. "Valga" nimetuse saanud väeüksuse komandör 1944.a.
V. Rodionov, Nõukogude armee kindralmajor. "Valga" nimetuse saanud väeüksuse komandör 1944.a.
M. Zapošnikov, Nõukogude armee 10. tankikorpuse komandör, kindralmajor. Võitles L.-Eestis 1944.a.
S. Rõbaltšenko, Nõukogude 13. lennuarmee juhataja, kindralpolkovnik. Võitles ENSV vabastamislahingutes 1944.a.
Ernst Matrov, ELKNÜ Tallinna Keskrajooni ELKNÜ RK I sekretär 1948.a. Hiljem TPI õppejõud. Andmas kätte komsomolipiletit
Salme vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmed.
Inimesed istumas koosoleku laua taga. Nende seas Jüri Kahn (vasakult esimene), tema kõrval juhan Aare.
Tumala algkoolimaja.
Pärsamaa vallavalitsuse liikmeid.
Väljavõte Eduard Sõrmuse kohta 1933. a lehest (müürileht?). Foto ja ingliskeelne ülistav salm
Mustjala vallavalitsuse liikmeid.
Leisi vallavalitsuse liikmeid.
Kuressaare vallavalitsuse liikmeid.
Michail Jakobson. Passitaotluse foto
Marie Pion (Maria Pian), oli kokaabi Tallinna 1. eesti kommunistlikus kütipolgus. 1918. aasta oktoobrikuust 2. Viljandi kommunistlikus kütipolgus. Portree.
Avatud sild.
Vaade ehitusele pärast klappsilla valmimist.
Vassili Külaots, Eeesti Laskurkorpuse ohvitser
Suruõhutööd ja samba müürimine.
Aleksei Ovsjannikov, oli aastatel 1940-1941 EKP Petserimaa Komitee esimene sekretär, peale sõda EKP Valgamaa Komitee esimene sekretär. Portree.
Mendel Ditmann. Teise maailmasõja ajal alates 1942.a. 1. Eesti tagavarapolgus; novembris 27. laskurpolgu toitlustus-varustuse ülema asetäitja; detsembris 921. laskurpolgu toitlustus-varustuse ülema asetäitja; märtsist 1943.a. sõjaväekaubastu vanem kaubatundja, varustaja. Portree.
Ernst Ottender. Võitles Teise maailmasõja ajal partisanisalgas Peipsi põhjarannikul ja Alutaguse metsades. Portree.
Oskar Otsman, major. Oli Teises maailmasõjas 249. Eesti Laskurdiviisi 267. üksiku sanitaarpataljoni peakirurg ja komandör. Portree.
Anton Künnapuu. Osales aktiivselt revolutsioonilistes tegevustes Raplas. Alates 22.11.1917.a. oli Harjumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatva Komitee esimees. Saksa okupatsiooni päevil siirdus Venemaale, töötas Petrogradi Põhja Kommuunis haridusinspektorina. 1919.a. läks lektorina Pihkva rindele, kus haigestus ja suri. Portree.