Järjesta:
101 - 125 / 921955
Aleksander Ehrberg - 2. Viljandi Eesti Kommunistliku Polgu kuulipildujate komando ülem Kodusõja päevil. Portree.
V. Privalov, Nõukogude armee 189. diviisi 864. laskurpolgu sideülem. Võttis osa lahingutest Tartu all 1944.a.
Aleksander Jakobson. Teise maailmasõja algul oli 99. lennupolgu komandör, hiljem 16. lennuväearmee 96. lennuväepolgu komandör. Portree mundris, vanemas eas.
E. [Elmar] Kurs. Punaarmee 22. territoriaalkorpuse, 21. laskurpolgu 1. pataljoni staabiülem.
Rudolf Stockberg (Aleksandri poeg). Kodusõja veteran (sh 1. Tallinna Eesti Kommunistlik Kütipolgu komandör 1920.a.), Teise maailmasõja ajal Tallinna 4. hävituspataljoni ülem, hiljem personaalpensionär.
Terenti Zubov, kindralmajor. Oli Teise maailmasõja ajal Punalipulise Balti laevastiku rannakaitse suurtükiväe ülem. Portree.
August Jakobson, oli eesti kirjanik, riigi-ja ühiskonnategelane. Aastatel 1950-1958 oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Portree.
Mälestusmärk Jevgeni Nikonovile, kes mõrvati 1941. aastal. Tekst kivil: "Nõukogude Liidu kangelane Jevgeni Nikonov elusalt põletatud fašistlike röövvallutajate poolt 19.VIII.1941".
Heinrich Teder. Kose-Uuemõisa valla punakaardi ülem 1917-1918. Portreefotol poseerimas laua taga lugedes.
Pavel Ždanov, polkovnik. Teise maailmasõja ajal 86. Laskurdiviisi 128. tankitõrjedivisjoni komandör. Võttis osa lahingutest Tartu all 1944.a. Portree.
Aleksandr Mironenko, kindralmajor. Nõukogude armee 44. laskurdiviisi komandör, võttis osa L.-Eesti vabastamislahingutest 1944.a.
Juhan Haki (Johannese poeg). Oli II maailmasõja ajal 7. eesti laskurdiviisi, 482. luureroodu rühmakomandöri abi. Portree.
Aleksander Annus - Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu esimees 1919, tapeti Irboskas samal aastal. Joonistus portreest.
Rudolf Pälson - oli üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Tartu osakonna aktiivne tegelane, valiti II Riigikogusse Tartumaalt Töörahva Ühise Väerinde nimekirja järgi. Võttis osa 1.12.1924 riigipöördekatsest, langes 7.12.1924. Kooliaegne portree.
Richard Majak (Anslaud) - kommunist, arreteeriti 1918.a. ja vahetati 1921.a. Venemaale. 1956-1973 EKP Partei Ajaloo Instituudi direktori asetäitja.
Kristjan Adamson, Tõnise p. 1924. aasta riigipöördekatsest osavõtnu. Lasti maha 30.12.1924. Portree.
Nikolai Nikitenko (Mihhaili poeg) - Nõukogude Liidu sõjaväelane, osales II maailmasõjas
