Abi
Tabel vaade Galerii vaade Detail vaade
51 - 75 / 122
Eesti NSV Riigivolikogu II istungjärk 24. augustil 1940. aastal Toompea lossis.
Kompvekitehase “Kave” direktor Ellen Marvits oma töölaua taga.
Karamelli valmistamise masin „kuulipilduja“ karamelli osakonnas kompvekitehases “Kave”.
Kõva karamelli valmistamise osakond kompvekitehases “Kave”.
Balti Puuvillavabrikus üle 30 aasta töötanud tööline A. Üprus masinate taga.
Balti Puuvillavabriku komissar I. Bulkin.
Balti Puuvillavabriku uus juhtkond (vasakult): majanduslik nõuandja L. Engmaa, I abikomissar R. Vaine ja II abikomissar E. Toming.
M. I. Kalininiga ühes treipingi taga töötanud Raudtee Peatehase tööline Tamberg.
M. I. Kalinini endised töökaaslased Raudtee Peatehastes pildistatuna tehase nimetamise puhul M. I. Kalinini nimelise Raudteetehaseks.
Tööliste miiting Võidu väljakul Eesti vastuvõtmise puhul NSV Liidu koosseisu.
Tööliste rongkäik lahkub Kadrioru lossi eest 21. juunil 1940.
Tööliste rongkäik 21. juunil 1940.a Toompea lossi ees.
Eesti Vabariigi president K. Päts Kadrioru lossi rõdult tööliste rongkäigust osavõtjatele kõnet pidamas.
Tööliste rongkäik Kadrioru lossi ees 21. juunil 1940.a.
Näitlejad ja Eesti Kultuurfilm operaatorid. Vasakult seisavad V. Päts, E. Eichelman (Eljari), A. Vaino, M. Rungi, H. Laur, M. Luts, M. Luha, istuvad Vaarman ja A. Järman.
Eesti Kultuurfilmi operaatorid oma kaameratega, I reas vasakult: A. Eichelman (Eljari) ja A. Hirvonen, II reas N. Envald, K. Märska ja V. Päts.
«Eesti Kultuurfilmi» produktsioonijuhataja Edmund Martin (vasakul) ja peaoperaator Konstantin Märska demonstreerivad uut kaamerat Hodres ACR 139 (Hans Hodres, München,1936).
Eesti Kultuurfilmi operaator Konstantin Märska uue automaatkaameraga filmimas.
Põhja Paberi-ja Puupapi vabriku puiduvarud.
Eesti Kultuurfilmi produktsioonijuht E. Martin filmi monteerimas.
Põhja Paberi-ja Puupapi vabriku puiduvarud.
V. Pätsi filmilaboratooriumis Helila.
Eesti Kultuurfilmi ekspediitor Vaarman.
Põhja Paberi- ja Puupapi vabriku puiduvarud.
Üleriikliku Maatöörahva Ühingu sekretär-organisaator Ferdinand Eisen.