Print

Map Symbols

It was often customary to use conventional signs together with explanatory notes (Notarum Explicatio) or longer lexical descriptions on the earlier maps. Thus there is also a legend or description of land ownership, size and quality, especially on the maps created at the end of the 17th century and at the beginning of the 18th century — for instance there is a farmstead's name, its exact area etc. after a number or litera in the respective table. The texts found in the Swedish cadastral survey materials are in the older New-Swedish language (äldre nusvenska).

The later maps are mostly in German. In the second half of the 19th century, Russian becomes the dominating language. In the 19th century, when the development of conventional signs had moved towards lacony and complicity, descriptions on the principle of symbol + text (Illuminations Plan) started to be added to the maps. There are many maps from the end of the 18th century and the beginning of the 19th century in which sign systems there can be found both, the older and newer signs (e.g. the land regulation maps of Saaremaa). The amount of the explanatory notes decreased in the 19th century — long descriptions were replaced with short codes or improved conventional signs. In 1838, a collection of conventional signs for compiling land surveying maps was published (ref. EAA.298.2.1), which the land surveyors had to follow henceforward.

 

Explanatory notes on the Swedish era maps

KaardilRootsi keelesEesti keeles
åker, reenåker; trades åkernpõlispõld (reeglina näitab kaart nende jagunemist väljadeks)
linde, ödes åkersöötis põld (kaartidel enamasti roosa värviga), kesa
buskeland, buskåker, skogzland, skogzåker;võsapõld või võsamaa — oli ajutiselt viljakasvatuses kasutatav maa, mis ei kuulunud regulaarsesse külvikorda. 17. sajandil oli see kasutusel eelkõige alemaana, aga oli ühtlasi põllumaa reserviks — piisava inim- ja rakmejõu ning sõnnikuvaru olemasolu korral võidi see püsikasutusse võtta ja põlispõlluks muuta
engh; höölass; ängh medh små skogh bewuxenheinamaa — osadel kaartidel märgitud, kas heinamaa oli põõsatikuga, liigniiske jm
dugelig till uthrymme, dugelig skogh till swediepõllumaa laiendamiseks sobiv maa ja uue ale tegemiseks pealekasvatatud noore metsaga võsamaa
uthbrukat landväljakurnatud maa
oduglig till afbrand landh; duglig till engrödningaletamiseks sobiv maa; heinamaa raadamiseks sobivad alad
mulbete; muhlbetekarjamaa
skogh (liikidest kuusk –
gran, mänd – timber, kask -biörk)
mets — tavaliselt märgitud lisaks, mis liiki puud seal kasvavad, kus sobib neist raadata juurde heinamaid, kus laiub vesine võsastik
moras, mossa, madängsood, luhaheinamaa
Hoffmõisa peahoone — põhiliseks eristuseks talumajadest, lisaks suurusele, oli katusele joonistatud suitsev korsten
Qvarnvesiveski — saeveskit eristab jahuveskist vesiratas, mille külge on joonistatud saeleht, tavaliselt tuulikud
 talu — taluomaniku nimi on enamasti toodud leppekirjades, kuid aeg-ajalt (eriti siis, kui talu jääb väljapoole kaardil peamiselt kujutatavat mõisat) on see lisatud talu asukoha juurde
kyrckiakirik
krogenkõrts — kõrtsihoonetele joonistati juurde eenduv harjapalk ilmselt sellel rippuva õlleankruga


Leppekirjad Saaremaa regulatsioonikaartidel (ca 1800)

KaardilSaksa keelesEesti keeles
Gehöfte und KoppelnTaluhooned ja koplid
Ackerland mit den Unbrauchbaren Lande Impediment darinPõllud ja külvikorrast väljajäänud maad koos takistustega (suured kivid või kivihunnikud)
Heuschläge mit Unbrauchbaren Lande darinHeinamaad koos tarvitamiskõlbmatute osadega
Vieh-WeidenKarjamaad
Wälder: Auf heidigen Boden Auf niedrigen BodenMetsad: kuivematel, kõrgematel maadel ja madalatel, niisketel maadel
Moos-MorastSamblasoo, raba
Sand-FlächeLiivikud
Wüste WohnstellenTühjad elumajad
WegeTee
Grenzen und Grenzmahl (tnp Grenzmal)Piirid ja piirimärgid

Leppemärkide kogu maamõõdu plaanide jaoks (EAA.298.2.1)