It was often customary to use conventional signs together with explanatory notes (Notarum Explicatio) or longer lexical descriptions on the earlier maps. Thus there is also a legend or description of land ownership, size and quality, especially on the maps created at the end of the 17th century and at the beginning of the 18th century — for instance there is a farmstead's name, its exact area etc. after a number or litera in the respective table. The texts found in the Swedish cadastral survey materials are in the older New-Swedish language (äldre nusvenska).

The later maps are mostly in German. In the second half of the 19th century, Russian becomes the dominating language. In the 19th century, when the development of conventional signs had moved towards lacony and complicity, descriptions on the principle of symbol + text (Illuminations Plan) started to be added to the maps. There are many maps from the end of the 18th century and the beginning of the 19th century in which sign systems there can be found both, the older and newer signs (e.g. the land regulation maps of Saaremaa). The amount of the explanatory notes decreased in the 19th century — long descriptions were replaced with short codes or improved conventional signs. In 1838, a collection of conventional signs for compiling land surveying maps was published (ref. EAA.298.2.1), which the land surveyors had to follow henceforward.

Explanatory notes on the Swedish era maps

Kaardil	Rootsi keeles	Eesti keeles
	åker, reenåker; trades åkern	põlispõld (reeglina näitab kaart nende jagunemist väljadeks)
	linde, ödes åker	söötis põld (kaartidel enamasti roosa värviga), kesa
	buskeland, buskåker, skogzland, skogzåker;	võsapõld või võsamaa — oli ajutiselt viljakasvatuses kasutatav maa, mis ei kuulunud regulaarsesse külvikorda. 17. sajandil oli see kasutusel eelkõige alemaana, aga oli ühtlasi põllumaa reserviks — piisava inim- ja rakmejõu ning sõnnikuvaru olemasolu korral võidi see püsikasutusse võtta ja põlispõlluks muuta
	engh; höölass; ängh medh små skogh bewuxen	heinamaa — osadel kaartidel märgitud, kas heinamaa oli põõsatikuga, liigniiske jm
	dugelig till uthrymme, dugelig skogh till swedie	põllumaa laiendamiseks sobiv maa ja uue ale tegemiseks pealekasvatatud noore metsaga võsamaa
	uthbrukat land	väljakurnatud maa
	oduglig till afbrand landh; duglig till engrödning	aletamiseks sobiv maa; heinamaa raadamiseks sobivad alad
	mulbete; muhlbete	karjamaa
	skogh (liikidest kuusk – gran, mänd – timber, kask -biörk)	mets — tavaliselt märgitud lisaks, mis liiki puud seal kasvavad, kus sobib neist raadata juurde heinamaid, kus laiub vesine võsastik
	moras, mossa, madäng	sood, luhaheinamaa
	Hoff	mõisa peahoone — põhiliseks eristuseks talumajadest, lisaks suurusele, oli katusele joonistatud suitsev korsten
	Qvarn	vesiveski — saeveskit eristab jahuveskist vesiratas, mille külge on joonistatud saeleht, tavaliselt tuulikud
		talu — taluomaniku nimi on enamasti toodud leppekirjades, kuid aeg-ajalt (eriti siis, kui talu jääb väljapoole kaardil peamiselt kujutatavat mõisat) on see lisatud talu asukoha juurde
	kyrckia	kirik
	krogen	kõrts — kõrtsihoonetele joonistati juurde eenduv harjapalk ilmselt sellel rippuva õlleankruga

Leppekirjad Saaremaa regulatsioonikaartidel (ca 1800)

Kaardil	Saksa keeles	Eesti keeles
	Gehöfte und Koppeln	Taluhooned ja koplid
	Ackerland mit den Unbrauchbaren Lande Impediment darin	Põllud ja külvikorrast väljajäänud maad koos takistustega (suured kivid või kivihunnikud)
	Heuschläge mit Unbrauchbaren Lande darin	Heinamaad koos tarvitamiskõlbmatute osadega
	Vieh-Weiden	Karjamaad
	Wälder: Auf heidigen Boden Auf niedrigen Boden	Metsad: kuivematel, kõrgematel maadel ja madalatel, niisketel maadel
	Moos-Morast	Samblasoo, raba
	Sand-Fläche	Liivikud
	Wüste Wohnstellen	Tühjad elumajad
	Wege	Tee
	Grenzen und Grenzmahl (tnp Grenzmal)	Piirid ja piirimärgid

Leppemärkide kogu maamõõdu plaanide jaoks (EAA.298.2.1)