Kaardi detailandmed

IDENTIFITSEERIVAD ANDMED

Pealkiri — kaardi originaalpealkiri ladina tähestikus või kirillitsas. Tavaliselt peegeldab pealkiri kaardistatud ala administratiivset kuuluvust ja teemat. Kui kirje on osaliselt kustunud, on  taastatud lüngad kirjutatud nurksulgudesse. Kui kaardil originaalpealkiri puudub, on nurksulgudes arhivaari poolt antud pealkiri.

Kaardi liik — dokumendi koosseis ehk tervikliku kaardi (plaani) moodustavate säilinud kaardilehtede arv.

Leidandmed — arhiiviviide.

KARTOGRAAFILINE JA PUBLITSEERIMISE KIRJELDUS

Teema — väli on täidetud ainult teemakaartide korral. Teemakaart on kaart, mis käsitleb võrreldes üldgeograafiliste ja katastrikaartidega rõhutatult mingit temaatilist valdkonda. Loe ka abiteksti vastava välja kõrval

Vorm on dokumendi sisuline tüüp. Loe ka abiteksti vastava välja kõrval

Originaalsus määratleb dokumendi algupära, autentsuse või juriidilise jõu konkreetse nähtuste tõestamisel. Loe ka abiteksti vastava välja kõrval

Kinnitanud — ametiasutus või institutsioon, kes on dokumendi kinnitanud.

Trükkinud — trükikoja või kirjastuse nimetus.

Aluskaardi aasta — sageli on kaardi või plaani koostamisel kasutatud varasemaid kaarte ja märgitud ka aluskaardi koostamisaeg.

Koostamisaeg — kui kaardil pole aastaarvu märgitud, siis on enamasti antud kaardile hinnanguline koostamisaeg, nt 19. sajandi II pool.

KOMPONENDID JA MATEMAATILISED ANDMED

Komponendid — leppemärkide, illustratsioonide, ilmkaarte tähistuse (tuuleroosi) olemasolu. Enamasti on need loetletud eraldi Märkuste lahtris.

Ekspositsioon — näitab kaardi tegeliku orientatsiooni asimuuti. Traditsiooniliselt asub põhjasuund kaartidel üleval, kuid leidub ka erandeid, kus põhjakaart on nihutatud.

Projektsioon — teksti kujul kartograafilise projektsiooni nimetus või iseloomustus (nt Mercatori). Üldiselt Eesti ala kaartidel  enne 1920. aastaid kartograafilist alust ja projektsiooni ei märgitud.

Tekstmõõtkava on kaardi mõõtkava tekstina (nt 1 toll=200 küünart) sellisel kujul nagu see originaalkaardil kirjas on. Loe ka abiteksti vastava välja kõrval

Suhtmõõtkava arvuna. Puuduv suhtmõõtkava on teisendatud kas graafilisest (skaalalatt) või tekstilisest mõõtkavast. Loe ka abiteksti vastava välja kõrval 

FÜÜSILINE KIRJELDUS

Säiliku vorm — üksik kaart, kaardilehtede kogu või atlas, kaart säilikus jms.

Alusmaterjal on dokumendi põhja valmistamiseks kasutatud materjal(id), nagu paber, kalka, fotopaber, tekstiil+paber, kalka+paber või muu.

Valmistusviis — dokumendi joonestamiseks, kopeerimiseks või koloreerimiseks kasutatud tehnoloogiad, nagu pliiats, tint, trükitud, litograafia, tint+pliiats, tint+koloreeritud, trüki+koloreritud või muu.

Mõõtmed — dokumendi lehe pikkus ja laius sentimeetrites ning A–formaat.

Kasutuspiirang saab kaartide puhul olla vaid halb füüsiline seisukord. Samuti pole võimalik kaarti uurimissaalis kasutada, kui see ei asu Rahvusarhiivis.