Leppemärgid ja leppekirjad
Varasematel kaartidel oli tihti tavaks kasutada leppemärke koos leppekirjade (Notarum Explicatio ’märkide seletus’) ehk pikema sõnalise kirjeldusega. Nii on just 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses valminud kaartidel olemas ka eksplikatsioon ehk kirjeldus maade kuuluvusest, suurusest ja kvaliteedist. Vastava tabeli lahtrites asub numbri või litera järel näiteks talu nimi, täpne pindala jms. Rootsi katastrimõõdistusmaterjalides leiduvad tekstid on vanemas uus-rootsi keeles (äldre nusvenska).
Hilisemad kaardid on enamasti saksakeelsed, 19. sajandi teisel poolel muutub valdavaks vene keel. 19. sajandil, kui leppemärkide areng oli toimunud lakoonilisuse ning keerukuse suunas, hakati lisama kaartidele seletusi põhimõttel sümbol + tekst (Illuminations Plan). 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest on palju kaarte, mille märgisüsteemis leidub nii varasemaid kui uuemaid tähistusi (nt Saaremaa maaregulatsooni kaardid). Leppekirjade hulk vähenes 19. sajandil, pikad kirjad on asendatud lühikeste koodide või täiustatud leppemärkidega. 1838. aastal anti trükituna välja maamõõduplaanide koostamiseks ettenähtud leppemärkide kogu (EAA.298.2.1), millest maamõõtjad oma töös edaspidi lähtuma pidid.
Leppekirjad rootsiaegsetel kaartidel
| Kaardil | Rootsi keeles | Eesti keeles |
|---|---|---|
  | åker, reenåker; trades åkern | põlispõld (reeglina näitab kaart nende jagunemist väljadeks) |
  | linde, ödes åker | söötis põld (kaartidel enamasti roosa värviga), kesa |
  | buskeland, buskåker, skogzland, skogzåker; | võsapõld või võsamaa — oli ajutiselt viljakasvatuses kasutatav maa, mis ei kuulunud regulaarsesse külvikorda. 17. sajandil oli see kasutusel eelkõige alemaana, aga oli ühtlasi põllumaa reserviks — piisava inim- ja rakmejõu ning sõnnikuvaru olemasolu korral võidi see püsikasutusse võtta ja põlispõlluks muuta |
  | engh; höölass; ängh medh små skogh bewuxen | heinamaa — osadel kaartidel märgitud, kas heinamaa oli põõsatikuga, liigniiske jm |
  | dugelig till uthrymme, dugelig skogh till swedie | põllumaa laiendamiseks sobiv maa ja uue ale tegemiseks pealekasvatatud noore metsaga võsamaa |
  | uthbrukat land | väljakurnatud maa |
 | oduglig till afbrand landh; duglig till engrödning | aletamiseks sobiv maa; heinamaa raadamiseks sobivad alad |
 | mulbete; muhlbete | karjamaa |
  | skogh (liikidest kuusk – gran, mänd – timber, kask -biörk) | mets — tavaliselt märgitud lisaks, mis liiki puud seal kasvavad, kus sobib neist raadata juurde heinamaid, kus laiub vesine võsastik |
 | moras, mossa, madäng | sood, luhaheinamaa |
 | Hoff | mõisa peahoone — põhiliseks eristuseks talumajadest, lisaks suurusele, oli katusele joonistatud suitsev korsten |
  | Qvarn | vesiveski — saeveskit eristab jahuveskist vesiratas, mille külge on joonistatud saeleht, tavaliselt tuulikud |
  | talu — taluomaniku nimi on enamasti toodud leppekirjades, kuid aeg-ajalt (eriti siis, kui talu jääb väljapoole kaardil peamiselt kujutatavat mõisat) on see lisatud talu asukoha juurde | |
 | kyrckia | kirik |
 | krogen | kõrts — kõrtsihoonetele joonistati juurde eenduv harjapalk ilmselt sellel rippuva õlleankruga |
Leppekirjad Saaremaa regulatsioonikaartidel (ca 1800)
| Kaardil | Saksa keeles | Eesti keeles |
|---|---|---|
 | Gehöfte und Koppeln | Taluhooned ja koplid |
 | Ackerland mit den Unbrauchbaren Lande Impediment darin | Põllud ja külvikorrast väljajäänud maad koos takistustega (suured kivid või kivihunnikud) |
 | Heuschläge mit Unbrauchbaren Lande darin | Heinamaad koos tarvitamiskõlbmatute osadega |
 | Vieh-Weiden | Karjamaad |
 | Wälder: Auf heidigen Boden Auf niedrigen Boden | Metsad: kuivematel, kõrgematel maadel ja madalatel, niisketel maadel |
 | Moos-Morast | Samblasoo, raba |
 | Sand-Fläche | Liivikud |
 | Wüste Wohnstellen | Tühjad elumajad |
 | Wege | Tee |
 | Grenzen und Grenzmahl (tnp Grenzmal) | Piirid ja piirimärgid |
Leppemärkide kogu maamõõdu plaanide jaoks (EAA.298.2.1)
