Rahvusarhiiv

Ava otsing

Aleksandrikool

Types: 19. sajand / Aleksandrikool / allikas / eestikeelne haridus / fotod / Jakob Hurt / kool / rahvuslik ärkamine / rahvuslik liikumine / transkriptsioon

Vanuseaste: gümnaasium / põhikooli III aste

Loe, mida kirjutab Jakob Hurt Aleksandrikooli kohta ning leia vastused järgmistele küsimustele:

• Mis on Aleksandrikool?
• Kuidas põhjendatakse selle kooli loomise vajadust?
• Kuidas loodeti saada raha vastava kooli asutamiseks?
• Võrdle tänapäevast kooli ning Aleksandrikooli. Milliseid erinevusi leiad?
• Kas selline kool ka lõpuks asutati?

NB! Lühikokkuvõtte vajalikust infost leiad Jakob Hurda “Lühikesest seletusest Aleksandrikoolist” (RA, EAA.5283.1.13), täpsemalt saad lugeda Aleksandrikooli ideele pühendatud raamatukesest (RA, EAA.1295.1.607).

 

EAA.5283.1.13 l. 1 transkriptsioon:

 

Lühikene Seletus

Aleksandri-koolist.

Mis on Aleksandri-kool? Üks ülem Eestirahwa kool, auusa kreiskooli wääriline. Kuhu teda ehitatakse? Põltsamaa alewi ligidale, kuhu juba krunt ja suur kahekorraline kivimaja see tarbeks ostetud. Mis tarbeks teda asutatakse? Esiteks, et Eestirahwa vaimuharimist loomulisel wiisil ja jõudsal kombel ülendada, mis meile üliwäga tarwis, et meie ajalik elukord kõigiti täieliseks saaks, – tõiseks, et üht auusat ja armast mälestust teha. Aleksandri-kool peab nimelt üks elaw auusammas olema Eestirahwa priikslaskmise mälestuseks ihulikust orjapõlwest õndsa Keisri Aleksandri I. ajal. Tema olgu üks awalik tunnistus, et meie kalli priiuse eest tänulised oleme ja teda mõistlikult pruukida tahame, nagu õiged ja auusad riigi isa lapsed. Kes ehitab Aleksandri-kooli? Eestirahwas ise. See tarbeks on Keisri herra armulise loaga igal pool komiteed ehk seltsid asutatud, kes korralisel wiisil andid seesinatse kooli hääks korjawad ja Tartu linna pääkomitee kätte saadawad. Anded pannakse kõik ilusaste kirja ja antakse nende üle aeg ajal Eesti Postimehes awalik kättesaamise tunnistus ehk kwiitung. Mis keegi annab, annab tema oma prii tahtmise järele, sundust ei ole mingisugust. Aga armastus oma wendade wasta ja tänu kalli priiuse eest, awagu igalmehel kät, et ta rõõmuga Aleksandri-kooli hääks annab, mis jõud kannab. Tee siis ka sina, armas lugija, süda ja käsi lahti ja awita Eesti esimest ülemat kooli ehitada. Ühendatud jõuuga edeneb iga töö ja saab nägus. Ka kopikakesed wõetakse tänuga wasta ja mis armastusest antakse, saab Jummal õnnistama. Ole siis elaw liige omma rahwa ihu küljes ja wõta osa wendade tööst isamaa iluks ja tulewiku tuluks.

Seda soovib südamest

Aleksandri-kooli pääkomitee nimel:

Otepääs,

18. Aprillil 1877.

J. Hurt,

Otepää õpetaja

 

EAA.1295.1.607 lk 1-23 transkriptsioon:

Eesti

Aleksandri-kool.

Üks tähtis kuulutus

ja palwe kõigele Eestirahwale.

Tartus, 1871.

 

I.

Aastal 1860 sündis Willandi maakonnas Liivimaal eestlaste hulgas see soowimine /…/ , et Eestirahwas enesele ühe suurema ja ülema poeglaste kooli asutab. /…/ Walmistati täieline Aleksandri-kooli plaan ja pandi kirja. /…/

  1. Aleksandri-kool on kõige ülem Eestirahwa kool ja hakkab oma koolitamist säält, kus muud Eesti koolid praegu teda lõpetavad.
  2. Aleksandri-koolil on 4 klassi ja täis koolitamise aeg kestab 4 aastat.
  3. Koolipoissa wõetakse iga kooliaasta hakatusel wasta ja nõutakse wastawõttes nende käest üleüldse seda teadmist ja tundmist, mis Eesti poisid kihelkonnakoolides saawad. /…/

5.Õpetamise ja korteri eest ei nõueta koolipoiste käest tasumist, aga söögi eest peawad nemad maksma ja peawad neil oma riided ja kooliraamatud olema. Waesemaile koolilapsile antakse, nii palju kui võimalik, koolilaekast abi. /…/

  1. Kooli peetakse Eestikeeli: Wene- ja Saksakeele õpetamise tarwis on iseäralised tunnid. /…/
  2. Kooliõpetused Aleksandri-koolis on need:
  3. Ristiusu-õpetus, Lutheruse katekismuse järele. /…/
  4. Eestikeel. /…/

III. ja IV. Wene- ja Saksakeele peawad koolipoisid nõnda ära õppima, et kõigest, mis igapäewases elus ja asjatoimetamise juures ette juhtub, parajaste wõiwad rääkida ja kirjutada.

VI ja VII. Geograhwia, Maailma sündinud asjad ja Loomuse õpetus, iseäranis seda tähele pannes, mis meie isamasse puudub.

VIII. Wiisika ehk õpetus maailma loodud wägedest.

IX ja X. Rehkendamine ja Geometria. Sellega ühtlasi tuleb ka Maamõõtmist õpetada.

XI. Seichkendamine.

XII. Lühikene põllu- ja aiaharimise õpetus ja Õige majapidamise juhatus.

XIII ja XIV. Laulmine ja Muusika õpetus. /…/

  1. Tarwilist rahanõuu Aleksandri-kooli asutamiseks ja ülespidamiseks tahetakse awaliku korjamise ja priitahtliku andmise läbi igal pool Eestimaal kokku korjata. /…/
  2. Seda plaani wõib weel mõne tüki poolest ka muuta. /…/

Meie Suur ja Armuline Keisri Herra kiitis ettewõtmise hääks ja andis 14.mal Augustil 1869 oma Kõigekõrgema loa, Aleksandri-kooli asutamise tarbeks raha korjata. /…/

Sellepärast soowiti meile enestele üht tõist korjamise wiisi. Et asjaajamisel oma täieline hoolekandmine, üks tubli pää ja süda oleks, tõiselt poolt, et võimalik oleks, kõiksugusid, ka kõige vähemaid andeid wasta wõtta ja igas paigas neid korjata, arvati tarwiliseks /…/ üht iseäralist kommiteed seada, kes rahakorjamise siin oma kätte ja oma iseäralise hoole alla wõtab. /…/ Komiteel on nimi Eesti Aleksandri-kooli asutajate komitee. /…/ Komitee on pesapaik on Tartu linn /…/. Komitee päähool on, igalpool Eestirahwa seas abikomiteesid asutada, kes siis kõik omal pool /…/ raha Aleksandri-kooli hääks korjawad ja aeg ajalt pääkomitee kätte Tartusse saadawad. /…/

III.

Aga, saab mõni mees küsima, on siis meile niisugust ülemat kooli, nagu Aleksandri-kool olla tahab, hädaste  tarwis? Meil on ja linnades ülemaid koolisid küllalt, kreiskoolid ja gümnaasiume. Senna wõiwad ju ka Eesti poisid astuda, kui tahawad ja jõud kannab. Mispärast siis suurt waewa ja kulu ette wõtta ja iseäralist uut kooli asutada? See näitab asjata olewat.

Mitte sugugi asjata, kostame meie. Meil on, Jumalale tänu, linnades küll õige kaunis hulk ülemaid koolisid, aga mitte üht ainust ülemat Eesti kooli.  /…/ Meie arwame seda Eestirahwa kohta suureks puuduseks ja tahame alamal lühidelt äraseletada, mispärast meile ülemaid Eesti koolisid tarwis on, see on: niisugusid koolisid, kus lastele wõi poistele täielisemat õpetust nende eesti emakeeli antakse.

Esiteks peame tunnistama, et kõik tõsine ja täieline, mõnus ja mõjuja õpetus, nii häste waimu kui ka südame äratamine ja harimine, üksi sündinud emakeeli inimesele antud saada wõib. /…/ Õppijal peab keel, kellega teda õpetatakse, selge olema, siis üksi wõib tema õpetusest häste aru saada. /…/

Tõine asi, mispärast meile ülemaid eesti koolisid Eesti õpetus keelega tarwis on, on see, et noortest meestest, kes senni wõõra keele koolides kaswatatud saiwad, ka tublimaist ja täielisemaist, Eesti rahwale üleüldse wähe tulu on tulnud. Noored Eestlased lahkusiwad võõras keeles õppides ka rahwast ära /…/. Rahwa juhatajaid ja walgustajaid neist palju ei saanud. Nad ei arwa ennast enam Eestlasteks, waid Sakslasteks, et nad kül seda sugugi ei ole. /…/

Kolmandaks peame ütlema: Meie rahwa olemine ja elamine on muidu rahwa oma keele pääle seatud ja see on loomuline ja õige. Kirikus kuulutatakse Eestikeeli Jumala sõna, kogukondades mõistetakse Eestikeeli kohut, seitungid käiwad meile eestikeeli, küla ja kihelkonnakoolid õpetawad Eestikeeli, õpetatud mehed uuriwad Eestikeelt /…/. Peab see meie ülema koolidega tõisiti olema? Peavad nemad wõõral keelel õptama? Mitte! See oleks koguni wasta oksa ja loomu. /…/