Rahvusarhiivi näituse “Keerdkäigud” juurde kuuluvad tutvustavad tekstid, fotod, helifailid ning videoklipp Eesti iseseisvumise sündmuste illustreerimiseks tundides. Lihtsamaks orienteerumiseks saad altpoolt valida huvipakkuva aasta või liikuda otse video ja heliklippide juurde.
1917
Ilmasõda. Käib Ilmasõja neljas aasta. Rindel ning tagalas valitseb sõjaväsimus. Saksamaa alustab piiramatut allveesõda.
Vene sõdurid leiba küpsetamas. Autor: A. Funk. RA, EFA.0-58380Raudteesilla õhkimine. RA, EFA.0-141390Vene sõdurid kaevikus Vecpiebalga ligidal. Autor: J. Ostrat. RA, EFA.0-380560
Revolutsioon. Töölised nõuavad paremaid palga- ja elutingimusi ning sõja lõpetamist. 25. veebruaril streigib juba kogu Peterburi – vallandub Veebruarirevolutsioon. 2. märtsil loobub tsaar Nikolai II troonist. Võim läheb vend Mihhailile, seejärel Vene Ajutisele Valitsusele.
Vene-Balti laevaehitustehase šrapnellitsehhi toodang. RA, EFA.0-60608Vene keiser Nikolai II koos perekonnaga. RA, EFA.0-79321Viljandi sõdurid Veebruarirevolutsiooni ajal. Autor: J. Riet. RA, EFA.3-8464
Autonoomia. 26. märtsil toimub Peterburis suur eestlaste meeleavaldus. Rahvuslippude lehvides ja lauluga sammutakse läbi linna parlamendihoone ette, kus nõutakse Eestile autonoomiat.
Vene Ajutine Valitsus kinnitab 30. märtsil Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti saab ulatusliku autonoomia. Eestimaa ühtse rahvuskubermangu etteotsa määratakse senine Tallinna linnapea Jaan Poska. Nõuandava koguna tuleb valida Ajutine Maanõukogu.
Peterburi eestlaste meeleavaldus Eesti autonoomia toetuseks. Autor: A. Funk. RA, EFA.2-1328Eestlased rongkäigus. Autor: A. Funk. RA, EFA.2-1337Eesti sõjaväelased lipuga „Elagu autonoomne Eesti vabal Venemaal!“ RA, EFA.3-2507Rahvus-lipuga eestlased meele-avaldusel. Autor: A. Funk. RA, EFA.4-1102Rongkäigu laululeht. RA, ERA.534.1.29, l. 2Vene Ajutise Valitsuse otsused Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.RA, ERA.78.1.1, l. 2Kubermangu-komissar Jaan Poska. RA, EFA.2-1625Vene Ajutise Valitsuse kohtuminister Aleksander Kerenski Balti jaamas. RA, EFA.3-2516Vene sotsialistide-revolutsionääride partei üks liidreid Jekaterina Breško-Breškovskaja Tallinnas. RA, EFA.5-769
Rahvusväeosad. Veebruarirevolutsiooni järel luuakse Vene armee koosseisus rahvusväeosad. 21. mail annab sõjaminister Aleksander Kerenski ametliku loa 1. eesti polgu formeerimiseks.
1. eesti polgu sõdurid Haapsalus. RA, EFA.4-25781. eesti polgu autojuhid Haapsalus. RA, EFA.4-2579Vene Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksander Kerenski kõnelemas sõduritele. Autor: E. Selleke. RA, EFA.4-70841. eesti polgu lipu kavand. RA, ERA.1962.1.209, l. 3Tallinna Eesti Sõjaväelaste Büroo ja eesti polgu komitee seletus „Eesti polkude asjus“. RA, ERA.R-1703.1.4, l. 22p
Maapäev. 1. juulil toimub esimene Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva istung. Maanõukogu on esimene Eesti alal tegutsev parlamendilaadne rahvaesindus. Esialgu on kogus väike ülekaal vasakpoolsetel. 20-21. juulil valib Maanõukogu ametisse täidesaatva asutuse ― Maavalitsuse. 21. augustil vallutab Saksa sõjavägi Riia. Ilmasõda jõuab Eesti piirile. 25. septembril toimub kirjandusliku rühmituse Siuru esimene avalik õhtu Estonia saalis. Friedebert Tuglase algatatud ühendusse kuuluvad veel Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson ja August Gailit.
Maanõukogu avakoosoleku protokoll. RA, ERA.78.1.50, l. 2-3Maanõukogu avakoosoleku protokoll. RA, ERA.78.1.50, l. 2-3Põhja väerinna eesti arstide tervitus-telegramm Maanõukogule 5. juulil. RA, ERA.78.1.51, l. 11Maavalitsuse esimene esimees Jaan Raamot. RA, EAA.2073.2.410, foto 1Maapäeva esimene istung toimub Toompea lossi Valges saalis. Autor: Parikas. RA, EFA.0-52387Eesti tuleviku kaalumine Maanõukogu koosolekul 25. augustil. RA, ERA.78.1.80, l. 1Maanõukogu pöördumine „Eestimaa rahvale“ 26. augustil Riia langemise puhul Saksa vägede kätte. RA, ERA.78.1.82, l. 6Kirjandusliku rühmituse Siuru liikmed: vasakult August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, Marie Under, Friedebert Tuglas. RA, EFA.0-84374
Albion. 25. septembrist kuni 6. oktoobrini hõivavad sakslased operatsiooni Albion käigus Lääne-Eesti saared. See on suurim Saksa dessantoperatsioon I maailmasõjas, osaleb 25 000 meest. Algab 14-kuuline Saksa okupatsioon.
Aerofoto Saksa sõjalaevadest enne Tagalahe dessanti. RA, EFA.3-830Saksa dessandi randumine Tagalahes 29. septembril. RA, EFA.3-641Laev Elba, millega 1. eesti polgu 1. pataljon Saaremaale viidi, Rohuküla sadamas. RA, EFA.4-453
Enamlased. 24.–26. oktoobril toimub Peterburis Oktoobrirevolutsioon: Ajutine Valitsus kukutatakse, võimu haaravad enamlased eesotsas Vladimir Leniniga. Tallinnas võtab võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee.
Maanõukogu otsustab enamlaste riigipöörde järel 15. novembril 1917 kutsuda kokku Eesti Asutava Kogu ja võtta senikauaks kogu võim enda kätte. Enamlased vastavad otsusele Maanõukogu ja Maavalitsuse laialiajamisega.
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp. RA, ERAF.2.1.443, foto 1Sõja-Revolutsioonikomitee esimees Valter Klein (vasakul) oma kaasvõitlejaga. RA, EFA.0-50505Sõja-Revolutsioonikomitee asukoht Tallinnas 1917. RA, EFA.0-46819Maanõukogu otsus Eesti Asutav Kogu kokku kutsuda. RA, ERA.78.1.110, l. 2Eesti Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee kiri Maanõukogu laialisaatmise kohta. RA, ERA.78.1.110, l. 6Maanõukogu kuulutamine kõrgemaks võimu kandjaks. RA, ERA.78.1.110, l. 3Eesti jalaväe tagavarapataljoni protestimeeleavaldus Tartus 21. novembril vastuseks Maanõukogu laialiajamisele. RA, EFA.0-83906Eesti jalaväe tagavarapataljoni demonstratsioon Maanõukogu toetuseks. RA, EFA.3-656Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu liikmed Kadrioru lossi ees. RA, EFA.0-47059Teade Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu loomisest. RA, ERA.534.1.29, l. 79
1918
Veebruaris hakkab kehtima Gregoriuse kalender, 31. jaanuarile järgneb 14. veebruar. Saksa keisririigi väed edenevad jõudsalt. 20. veebruaril maabutakse Virtsus. 24. veebruaril ollakse Tartus ja Pärnus. Päev hiljem juba Viljandis ja Tallinnas, 4. märtsiks jõuavad Saksa väed piirilinna Narva.
Saaremaa sõjalise operatsiooni käigus Saksa sõjavangi sattunud ja sealt põgenenud 1. eesti polgu ohvitserid (erariietes) koos polkovnik Aleksander Tõnissoni (taga kõrgemal) ja kapten Karl Partsiga (tagumises reas vasakult teine.) jaanuaris 1918. RA, EFA.4-456Saksa väeosade ülevaatus Kuressaares. 1918. RA, EFA.2-229Kindral Günther von Kirchbachi 18. veebruari üleskutse kohalikele rahvastele Saksa vägede sissemarsi puhul. RA, ERA.R-1703.1.6, l. 17Saksa sõdurid pärast Haapsallu jõudmist. RA, EFA.4-445Saksa vägede eelsalk Toompea lossi ees 25. veebruaril. Autor: Parikas. RA, EFA.0-40842Saksa väed Tartus Raatuse tänaval marssimas. Autor: E. Selleke. RA, EFA.4-7090Saksa sõdurid Narvas. RA, EFA.2-226Saksa 23. jalaväebrigaadi ülem oberst Wilhelm Jahn (paremalt viies) koos alluvate ohvitseridega Narva raekoja ees. RA, EFA.3-683
Iseseisvus. Asutavat Kogu pole võimalik okupatsioonitingimustes kokku kutsuda ― omariiklus otsustatakse välja kuulutada iseseisvusmanifesti avaliku ettelugemisega. Võimalus selleks avaneb 23. veebruaril 1918 Pärnus, Endla teatris. 24. veebruaril tuleb Tallinnas avalikkuse ette põranda all tegutsenud Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms) ning kutsub kokku Ajutise Valitsuse.
Pärnu Endla teatri vaade. RA, EFA.0-39699Eesti Vabariigi välja-kuulutamise puhul Endla rõdu ette kogunenud rahvamurd. RA, EFA.2-430 K. Pätsi käega kirjutatud esialgne Tallinnas 24. veebruaril tegutsemise kava. RA, ERA.R-1703.1.5, l. 134Pääste-komitee päevakäsk nr 3. RA, ERA.R-1703.1.6, l. 15Pääste-komitee päevakäsk nr 2. RA, ERA.1962.1.57, l. 4Iseseisvus-manifesti Paide redaktsioon. RA, EAA.1434.1.7, l. 2Pääste-komitee salakorter Tallinnas (Tartu mnt 11), dekoreerituna vabariigi 20. aastapäevaks. Autor: A. Kalm. RA, EFA.0-27799Ajutise Valitsuse esimene koosseis. Autor: Parikas. RA, EFA.0-39973
Brest.3. märtsil 1918 sõlmitakse Keskriikide ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping. Piir peab kulgema veebruari seisuga: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Hilisema lisalepinguga loobub Venemaa nii Eesti- kui ka Liivimaast. Algab ka eestlastest sõjavangide naasmine. Veebruaris väljakuulutatud Eesti Vabariiki Saksa okupatsioonivõimud ei tunnusta. Maa allutatakse Saksa sõjamajandusele ning viiakse ellu saksastamispoliitikat. Arreteeritakse rahvuslikke poliitikuid ning Eesti rahvusväeosad saadetakse laiali. Kohalikel baltisakslastel sünnib plaan luua Saksa keisririigi vasallriigina Balti hertsogiriik. Mais kannab edu Eesti välisdelegatsiooni järjekindel töö ― Prantsusmaa tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvumist de facto. Tänu sellele viiakse Vene korpusse kuulunud 300-meheline eestlaste üksus juunis Bordeaux’sse ja nimetatakse Eesti kompaniiks. Sinna kogutakse ka Saksa sõjavangistusest vabanenud eestlased. 1917. aasta märtsis arreteeritakse Nikolai II koos perekonnaga Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel. Kevadel 1918 toimetatatakse nad Jekaterinburgi. Suvel ähvardab linna valgekaartlaste kätte langemine, mistõttu 17. juulil hukkavad enamlased tsaari, tema naise Aleksandra Fjodorovna ja nende viis last ― Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13-aastase troonipärija Aleksei.
Kindral Günther von Kirchbachi üleskutse pärast Bresti rahu väljakuulutamist. ERA.534.1.29, l. 145Galiitsiast tagasi Eestisse jõudnud eestlased, endised Vene sõdurid. RA, EFA.4-514Saksa sõdurid Viljandimaal hobust rautamas. RA, EFA.3-1757Päästekomitee liige Konstantin Päts (vasakult neljas) Saksa okupatsioonivõimude vangilaagris Minski kubermangus. RA, EFA.0-189976Saksa võimude üleskutse Pärnu linna toiduainetega varustada. RA, EAA.3742.1.325Kindralleitnant Ludwig von Estorffi määrus nakkushaigustest teavitamise kohta. RA, EAA.3742.1.325Ajutise Valitsuse hoiatus „Eestlased, silmad lahti!“. RA, ERA.R-1703.1.6, l. 33Pärnu kohaliku komandatuuri teadaanne tänavatel liikumisest ja reisimisest. RA, EAA.3742.1.325Prantsuse valitsuse de facto tunnustus Maanõukogule 13. mail. – RA, ERA.R-1703.1.5, l. 90pEesti välisdelegatsiooni liikmed. Esireas vasakult: Mihkel Martna, Jaan Tõnisson; tagareas vasakult: Ants Piip, Karl Robert Pusta, Karl Menning, Eduard Virgo. RA, ERA.1621.1.54, foto 2Saksa idavägede ülemjuhataja kindralfeldmarssal Baieri prints Leopold pärast väljumist Balti jaamast. Autor: Parikas. RA, EFA.0-40858Prantsusmaa Vene ekspeditsioonikorpuses teeninud eestlased. RA, EFA.2-239Politseimäärus Pärnu jalgratturitele. RA, EAA.3742.1.325Saksa okupatsioonivägede kindral Franz Adolf von Seckendorff Simunast välja sõitmas. RA, EFA.4-645Tsaar Nikolai II abikaasaga. RA, EAA.2057.2.39, foto 51
Compiegne. 11. novembril kirjutavad Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetab neli aastat, kolm kuud ja kolmteist päeva kestnud sõja. Eestis asuvad iseseisvuslased Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust taastama. 19. novembril sõlmivad Eesti Ajutise Valitsuse esindajad Saksa valitsuse esindajaga lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil. Nõukogude Venemaa tühistab peagi märtsis sakslastega sõlmitud Bresti rahu ning asub sakslaste vallutatud alasid tagasi võtma. Maapäev koguneb taas.
Ajutise valitsuse 16. novembri deklaratsioon „Eesti Vabariigi kodanikkudele“. RA, ERA 534.1.29, l. 166Prantsusmaal sõjavangis olnud eestlased 1920. aasta kevadsuvel koduteel, kaubalaeva Lembit pardal. RA, EFA.2-121Piiskop Platoni tervitused Maanõukogu kokkuastumise puhul. RA, ERA.78.1.111, l. 8Pea- ja sõjaminister Konstantin Päts oma töölaua taga. RA, EFA.5-77Sõjaminister kindralmajor Andres Larka. RA, EFA.4-3510Eesti Ajutise Valitsuse teine koosseis. Autor: Parikas. RA, ERA.1622.1.964, foto 48
Vabadussõda. Punaarmee sissetungiga Narva algas 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõda. Üle aasta väldanud relvakonfliktis tuli noorel riigil võidelda nii Nõukogude Vene vägede kui ka baltisaksa Landeswehri vastu. Alles loodav Eesti Rahvavägi karastus sõjategevuses järk-järgult. Algne ebaedu ületati 1919. aasta alguse murdelahingutes, mil paranenud juhtimine, varustus ning sõdurite motivatsioon aitasid kaasa Rahvaväe tugevnemisele. Samaaegselt nõrgenes kahel rindel lahinguid pidav Punaarmee. Eestile ulatasid abikäe ka teised riigid, esimesena detsembris Tallinna alla jõudnud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Vabatahtlikke saabus Soomest, samuti Rootsist ning Taanist.
Jaanuaris 1919 algas Rahvaväe üldpealetung, Viru rindel vabastati Rakvere, 17.–19. jaanuari edukas Utria meredessant päädis Narva tagasivõtmisega. Otsustavat rolli Tartu vabastamisel 14. jaanuaril, kuid ka hiljem Valga suunal mängisid soomusrongid, samuti vabatahtlikest koosnevad kõrge lahingumoraaliga üksused, nagu Scouts pataljon, Kalevlaste Maleva pataljon (hiljem polk) ning Kuperjanovi partisanide pataljon. Vabatahtlikult astus teenistusse enam kui 16 000 meest, kellest üle 2000 olid sõtta appi tõtanud koolipoisid. 1. veebruariks oli Eesti pind Punaarmeest vaba, järgnesid lahingud võõrterritooriumil. 1919. aasta suvel puhkenud raskes Landeswehri sõjas Läti aladel oli Rahvavägi võidukas.
Kokku langes Vabadussõja lahingutes või suri haavadesse ja haigustesse üle 5000 inimese. Iseseisvuse proovikiviks kujunenud sõda lõppes 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga, millega Nõukogude Venemaa ning Eesti Vabariik tunnustasid teineteist iseseisvate riikidena ning määrasid kindlaks kahe riigi vahelise piiri.
Laiarööpmeline soomusrong Kapten Irv meeskonnaga Riia all. RA, EFA.3-5862 Soomusrongi Kapten Irv suurtükiplatvorm Vambola ja suurtükimeeskond. RA, EFA.4-587Laiarööpmelise soomusrongi nr 6 suurtüki-platvorm Rummu Jüri. Autor: Parikas. RA, EFA.A-286-6Pea- ja sõjaminister Konstantin Päts (keskel) ja sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoner (ees paremal) koos Inglise eskaadri komandöri, admiral sir Edwyn Sinclair Alexander-Sinclair´i (ees vasakul) ja Inglise mereväeohvitseridega. RA, EFA.4-3481Ajutise Valitsuse 20. detsembri määrus tasuta maa andmisest rindemeestele. RA, ERA.31.6.1, l. 1Üleskutse tellida siselaenu. Autor: G. Mamberg. RA, ERA.1962.1.210, l. 3Kalevlaste Maleva aukompanii kaasvõitleja matusel. 1919. RA, EFA.A-253-290 6. jalaväepolgu võitlejad suvel 1919 riietest täisid otsimas. RA, EFA.A-252-188Kalevlaste Maleva sidekomando sõdurid kasarmuks kohandatud hoones Lissitški külas Setumaal. RA, EFA.3-3280Suurtükipatarei positsioonil. RA, EFA.3-2603Jalaväelased rünnakut harjutamas. RA, EFA.3-1700 1. Soome vabatahtliku salga reamehed ja ohvitserid Tallinna sadamas enne kodumaale lahkumist. 22. märts 1919. RA, EFA.0-65167 Soomusronglaste tantsupidu. 1919. RA, EFA.A-253-545Kalevlaste Maleva pataljoni võitlejad Vidovitši küla juures kaevikus kartuleid küpsetamas. 1919. RA, EFA.A-286-234Kalevlaste Maleva pataljoni kuulipilduja-komando sõdurid relvi puhastamas Lätis Maderniekis. 1919. Autor: K. Akel. RA, EFA.A-287-36 Laiarööpmelise soomusrongi nr. 4 dessantroodu vabatahtlik Kummer. RA, EFA.3-578Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljoni orkester Vabadussõja ajal. RA, EFA.3-1147Suurtükilaev Lembitu mereõpilaste komando pärast söelaadimist laeva. RA, EFA.3-2612Tartu kooliõpilaste pataljoni 2. rood. RA, EFA.4-2792Tallinna Kaitsepataljoni kooliõpetajate rood sõjalistel harjutustel. 1919. Autor Parikas. RA, EFA.0-52191Meredessantpataljoni kooliõpilaste rood pärast Orava lahingut. 01. aprill 1919. Autor Karl Akel. RA, EFA.A-253-526
Töörahva Kommuun. Pärast Narva vallutamist kuulutavad Eesti enamlased välja Eesti Töörahva Kommuuni. Tegemist on Nõukogude Venemaa marionettriigiga. Detsembris vallutab Punaarmee umbes pool Eestit ja jõuab Tallinnast vaid 30 kilomeetri kaugusele. Eesti olukord on raske.
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu määrus Narva ametikohtadele puhtuse ja korra kohta. RA, ERA.R-1942.1.4, l. 1Eesti Töörahva Kommuuni Virumaa hariduse osakonna haridusalased määrused. RA, ERA.R-1942.1.4, l. 5Eesti Töörahva Kommuuni valitsuse 29. detsembri manifest. RA, ERA.R-1942.1.2, l. 1Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu käsk relvade äraandmise ja valgekaardi pooldajate ülesandmise kohta. RA, ERA.R-1942.1.2, l. 4Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu liikmed. Vasakult: Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Otto Rästas, Johannes Käspert, Max Trakmann, Karl Mühlberg, Artur Vallner. RA, EFA.0-47058
1919
1919. aasta alguses toimub Vabadussõjas murrang. Eesti sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner alustab üldpealetungi. Suurt edu saavutavad Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid ning Johan Pitka juhitud meredessandid. Kasvab sõdurite arv Eesti armees ning nii Eesti- kui ka välismaised vabatahtlike väeosad. Suur on koolipingist sõtta siirduvate õppursõduride panus. 14. jaanuaril võtavad Eesti väed soomusrongide abil tagasi Tartu linna. Enne Tartust lahkumist mõrvavad enamlased Tartu Krediitkassa keldris 19 inimest (k.a. esimese eestlasest õigeusu piiskopi Platoni (Paul Kulbuschi)). 18. jaanuaril 1919 tuleb ilmasõja lõpetamiseks kokku Pariisi rahukonverents (töötab kuni 21. jaanuarini 1920). Lepitakse kokku rahulepingu tingimustes, põhikulud langevad Saksamaale kui sõjasüüdlasele.
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu üleskutse Eesti Ajutise Valitsuse poolt valeteele viidud sõjameestele. RA, ERA.R-1942.1.3, l. 5Nõukogude Venemaa 7. armee poliitosakonna lendleht „Kas nüüd aitab!“. RA, ERA.R-1942.1.9, l. 8Soomusrongi õppursõdurid ülemeelikuse pärast vahistatuna Rakveres. RA, EFA.2-279Kaks sõjavangi langenud punaväelast Kehra jaamas 1919. aasta algul. RA, EFA.A-288-57Tartu Krediitkassa kelder, kus enamlased veretöö sooritavad. Autor: K. Hintzer. RA, EFA.0-28014Piiskop Platoni matus. Kirstu ees piiskopi vanemad. RA, EFA.A-312-53Palupera mõisa peahoone üks tubadest pärast Nõukogude Vene väeosa lahkumist. Autor: Parikas. RA, EFA.A-286-50Taanist värvatud vabatahtlikud rindelemineku eel. RA, EFA.0-50442Rootsi vabatahtlikud, esireas kapten Einar Lundborg. RA, EFA.2-140Eesti suurtükilaev Lembit, mis võtab 1918. aasta detsembrist alates osa kõikidest mereoperatsioonidest Vabadussõjas. RA, EFA.0-52046Vaade haiglapalatile Eesti Vabadussõja ajal. RA, EFA.0-39004Eesti Kommunistliku Kütiväe üleskutse Eesti töörahvale. RA, ERA.R-1942.1.10, l. 4Vabadussõja ajal hukkunud Eesti lendurite matuserongkäik Kentmanni tänaval. Autor: K. Akel. RA, EFA.A-288-252
Paju. 31. jaanuaril toimub Paju mõisa all lahing, millest kujuneb üks Vabadussõja verisemaid kokkupõrkeid. Eesti Rahvaväe eesmärk on vallutada Valga kui oluline strateegiline raudteesõlm Riia ning Venemaa vahel. Suurte kaotuste hinnaga (hukkub ka leitnant Julius Kuperjanov) õnnestub rahvaväelastel mõis üle võtta. 24. veebruaril tähistatakse Tallinnas Eesti Vabariigi esimest aastapäeva sõjaväeparaadiga. Sel päeval asutatakse ka Eesti Pank, mille peaülesandeks saab raharingluse korraldamine. 1918. aasta lõpul olid sularaha puuduse leevendamiseks käibel Tallinna Arvekoja maksutähed, aprillis 1919 tuleb käibele aga esimene riiklik rahavääring – Eesti mark. Esialgu antakse välja 3-margalised ning 5-margalised kassatähed. Kuigi algul teevad seda paralleelselt nii Riigikassa kui Eesti Pank, jääb raha emiteerimine edaspidi panga ainupädevusse.
Vene 2. grenaderidiviisi 5. Kiievi polgu ohvitseri asetäitja Julius Kuperjanov (paremal) ja lipnik Karl Lamp. RA, EFA.0-397754Partisanide pataljoni ülem, Paju lahingus langenud Julius Kuperjanov puusärgis. Autor: J. Niilus. RA, EFA.3-4867Eesti Kommunistliku Kütiväe 23. veebruari üleskutse. RA, ERA.R-1942.1.10, l. 1Eesti Vabariigi 1. aastapäeva paraad Tallinnas Peetri platsil (Vabaduse väljakul). RA, EFA.A-288-95Valga komandandi lendleht mobilisatsiooni kohta. RA, ERA.1962.1.210, l. 2
Asutav Kogu. Aprillis tuleb kokku Eesti Asutav Kogu, kus enamuse saavutavad sotsialistid ning esimeheks valitakse August Rei. Asutava Kogu tähtsamad sammud on Eesti iseseisvusdeklaratsiooni, maaseaduse ja ajutise põhiseaduse vastu võtmine. 8. mail lõpetab tegevuse Eesti Ajutine Valitsus ning ametisse astub Otto August Strandmani esimene valitsus.
Valimised Asutavasse Kogusse rindel aprillis 1919. Autor: Selleke. RA, EFA.0-39961Rahvas Estonia teatri ees Asutava Kogu valimisel 23. aprillil. RA, EFA.0-39963Eesti Asutav Kogu Estonia teatri rõdul. RA, ERA.4996.1.265, foto 89Eesti Asutava Kogu selgitus Eesti iseseisvuse kohta. RA, ERA.15.2.399, l. 2 Eesti Asutava Kogu selgitus Eesti iseseisvuse kohta. RA, ERA.15.2.399, l. 4–4pEesti Asutava Kogu selgitus Eesti iseseisvuse kohta. RA, ERA.15.2.399, l. 4–4pPeaminister Otto Strandman. Autor: Parikas. RA, EFA.A-309-1Eesti Vabariigi esimene valitsus.Vasakult: rahandusminister Juhan Kukk, siseminister Aleksander Oinas, peaminister Otto Strandman, välisminister Jaan Poska, kohtuminister Jüri Jaakson. Teises reas põllutööminister Theodor Pool, töö- ja hoolekandeminister Anton Palvadre, haridusminister Juhan Kartau. RA, EFA.4-2089
Võnnu. 1919. aasta suvel kulgevad ägedaimad lahingud eestlaste ja baltisakslaste vahel Põhja-Lätis, mis on tuntud ka Landeswehri sõjana. Suurim võit saavutatakse 23. juunil Võnnu lahingus, kus Lätis võimu haaranud baltisakslased puruks lüüakse. Seejärel Landeswehr alistub ja Lätis taastatakse Karlis Ulmanise valitsuse tegevus.
Grupp laskemoona-kastidega sõdureid Vabadussõjas. RA, EFA.2-294Kuulipilduja-pesa Riia all. RA, EFA.A-269-141Eesti Rahvaväe võitlejad kaevikutes Strenči lähedal. RA, EFA.A-287-1993. jalaväepolgu staabiohvitserid pärast nõupidamist Baižkalni (Friedrichshofi) mõisas Võnnu kreisis enne Võnnu lahingut. RA, EFA.2-7Soomus-rongide divisjoni ülem kapten Karl Parts (vasakul), 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst Põdder (keskel) ja 3. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek Ropažis. RA, EFA.A-287-260Soomus-rongide divisjoni juhtkond Pihkva operatsiooni ajal 1919. aasta juulis kaarti uurimas. RA, ERA.4996.1.267, foto 170Landeswehri kaevik Juglas, Riia lähedal. RA, EFA.A-287-276Liitlaste esindajad Landes-wehriga läbi-rääkimistele sõitmas. RA, EFA.A-288-74Landeswehri sõjas hukkunute matused. RA, EFA.A-308-121
Versailles. Ilmasõja ametlikult lõpetav Versailles’ rahu allkirjastatakse 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel. Osaleb 27 riiki, Nõukogude Venemaad ei kutsuta ning kaotajariikidel lubatakse liituda alles pärast lepingutingimuste valmimist.
Maaseadus.1919. aasta 10. oktoobril võtab Asutav Kogu vastu radikaalse maaseaduse, millega sundvõõrandatakse 1065 mõisat ehk 96,6% suurmaaomandist. Eesmärk on luua riigile maatagavara. Samuti on lubatud maad Vabadussõjas osalenutele ― luuakse 56 000 uut väiketalundit.
Asutavas Kogus vastu võetud maaseadus. RA, ERA.15.2.400, l. 42Harmi mõisa hoonete nimekiri 1920. aastal. RA, ERA.62.4.23, l. 3Harmi mõisa hoonete nimekiri 1920. aastal. RA, ERA.62.4.23, l. 3pKalevlaste Maleva pataljoni kuulipildujameeskond Maxim-kuulipildujaga Setumaal 1919. aasta sügisel. RA, EFA.A-286-236
Tartu Ülikool. Pärast Saksa okupatsiooni annab sõjaväekomando komandör 1918. aasta novembris Tartu ülikooli üle Ajutise Valitsuse moodustatud komisjonile, mille tegevust juhib kuraator Peeter Põld. 1919. aasta 1. detsembril alustab tööd eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, kus pannakse alus rahvuskultuuri edendavatele teadustele.
Tartu Ülikooli prorektor Peeter Põld. RA, EAA.2073.2.480, foto 1Tartu ülikooli kuraator professor Peeter Põld koos kantselei teenistujatega. RA, EAA.2111.1.13667, foto 1Gustav Suitsu pühendusluuletus „Õnnesoov“ Tartu ülikooli piduliku avamise puhul. RA, EAA.2100.4.222, l. 57Gustav Suitsu pühendusluuletus „Õnnesoov“ Tartu ülikooli piduliku avamise puhul. RA, EAA.2100.4.222, l. 57–58Aktus Tartu ülikooli 3. aastapäeval ülikooli aulas. Autor: E. Selleke. RA, EFA.0-29628Soomusrongide diviisi ülem alampolkovnik Karl Parts (esireas vasakult esimene) ja Asutava Kogu esimees August Rei abikaasaga soomusrongi nr 2 meeskonnaga Balti jaamas soomusrongi esimese aastapäeva tähistamisel 12. detsembril. Autor: K. Akel. RA, EFA.A-275-99
1920
Tartu rahu. Tartus kaks kuud väldanud rasketel läbirääkimistel jõutakse 2. veebruaril rahulepingu allkirjastamiseni. Alles Punaarmee pealetungi edutus Narva alla sunnib Vene diplomaate esialgsetes nõudmistes järele andma. Eesti poolt juhib kõnelusi Jaan Poska, Nõukogude Vene poolelt Adolf Joffe.
Aia tänav 35 hoone (praegu Vanemuise) Tartus, kus toimusid Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelised rahuläbi-rääkimised. RA, EFA.A-288-419Eesti peaminister Jaan Tõnisson Eesti-Nõukogude Venemaa rahulepingu ratifitseerimise aktile alla kirjutamas. RA, EFA.A-288-414Tartu rahu-konverentsi lõpu-koosolek. Eesti delegatsiooni liikmed ja eksperdid nägudega vaataja poole vasakult: Aleksander Oinas, dr. Mait Püüman, Ado Birk, Julius Seljamaa, Jaan Poska (esimees), kindral Jaan Soots, kolonel Victor Mutt, Ants Piip, Rudolf Paabo. RA, EFA.6-15Eesti delegatsiooni esimees J. Poska 2. veebruaril Eesti ja Nõukogude Vene rahu-lepingule alla kirjutamas. RA, EFA.4-1158Nõukogude Venemaa delegatsiooni liikmed Adolf Joffe, Issidor Gukovski ja Fjodor Kostjajev rahu-konverentsi maja ees Aia (Vanemuise) tänaval. RA, EFA.3-4207Eesti rahu-saatkonna koosseis Eesti-Nõukogude Vene rahuläbirääkimistel. Vasakult: Ants Piip, kindral Jaan Soots, esimees Jaan Poska, Julius Seljamaa ja Mait Püüman. RA, EFA.0-30452Eesti Vabadussõja kõrgemad väejuhid sõja lõpul. Esireas (vasakult) kindralmajor Andres Larka, kindralmajor Jaan Soots, sõjavägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner, aseadmiral Johan Pitka, polkovnik Rudolf Reiman; teises reas vasakult kindralmajor Ernst Põdder, dr Arthur-Aleksander Lossmann, kindralmajor Aleksander Tõnisson, polkovnik Karl Parts, polkovnik Viktor Puskar, polkovnik Jaan Rink. RA, EFA.3-10764. jalaväepolgu ohvitserid pärast Eesti-Nõukogude Vene rahulepingu kehtestamist. RA, EFA.2-200
Optandid. Tartu rahulepinguga saavad kõik Venemaale rännanud või sinna sõja ajal sattunud eestlased õiguse kodumaale tagasi pöörduda ehk opteeruda. Nende seas on ka 1920. aastal Peterburis sündinud tulevane tunnustatud bariton Georg Ots.
Eesti kontroll-opteerimiskomisjon Moskvas. Ülevaade tegevusest 1920–1921. RA, EFA.A-229-64Opteerumis-soovi läbi-vaatamine Moskva komisjonis. RA, EFA.A-229-45Moskva kontroll-opteerimiskomisjoni töötajad. RA, EFA.A-229-13Optandid vagunis. RA, EFA.A-229-55Nõukogude Venemaalt opteerujad rongivaguni ees. RA, EFA.A-229-51Optandipere hobuvankril. RA, EFA.A-229-49
Põhiseadus. Asutav Kogu võtab Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15. juunil, see jõustub 21. detsembril. Riigikord on oma aja kohta väga demokraatlik, kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Võimud ei ole aga tasakaalus: seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused on laiad, seevastu täitevvõim jääb nõrgaks. Riigipea ülesandeid täidab valitsusjuht — riigivanem. Rahuaeg ja omariiklus annavad võimaluse kultuurielu edenemiseks, sünnivad uued eesti tudengiorganisatsioonid. Juba samal aastal tuleb tõstja Alfred Neuland Antwerpeni olümpiamängudel olümpiavõitjaks.
Asutavas Kogus vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadus (avaleht). RA, ERA.15.2.400, l. 171Eesti Vabariigi esimene riigivanem Ants Piip. RA, EFA.4-3490Esimese eesti naiskorporatsiooni Filiae Patriae asutajaliikmed 1920. aastal. RA, EAA.1740.1.109, foto 1Veebruaris 1920 asutatud Eesti üliõpilaste seltsi Veljesto kaks liiget. Autor: C. Schultz. RA, EAA.1770.1.111, foto 161920. aasta sügisel Paul Sepa rajatud Draamastuudio (hilisem Eesti Draamateater) õpilased massistseenis. RA, EFA.A-543-17Draamastuudio neljanda lennu lõpetaja näitleja Made Varango (Marta Lemberg). Autor: J.Riet. RA, EFA.3-8378Olümpiavõitja, tõstja Alfred Neuland. RA, EFA.0-44981Grupp jalgpallureid Kalevi aia spordiväljakul. RA, EFA.A-541-133Tallinna jalgpalliklubi meeskonna liige R. Saar. RA, EFA.2-508Esimese lennuvõistluse võitjad. RA, EFA.A-10-168Suvitajad Narva-Jõesuus. RA, EAA.2111.1.15326, foto 7Lasteaia lapsed pärast esinemist kevadpeol. Autor: J. Riet. RA, EFA.5-921Võnnu spordiseltsi Kalju meesvõimlejad püramiide moodustamas. RA, EFA.A-541-49Jäneda põllutöökooli kursuslased aias maasikavõsusid lõikamas. RA, EAA.2111.1.13801, foto 1Grupp Estonia teatri näitlejaid, vasakult kolmas Paul Pinna, neljas Alfred Sällik. RA, EFA.0-319711Grupp Viljandi linna tütarlastegümnaasiumi maskeraadist osavõtnuid. Autor: J. Riet. RA, EFA.3-8563Heinavedu Vasalemmas. RA, EFA.1-8609Kambja kihelkonna Tohvri talu heinakuhjad, taamal Prigi kalmemägi. RA, EFA.0-187079
Heli
Tallinna 1. kaitsepataljoni luuraja Stefan Baranoffi kiri Vabadussõja rindelt oma naisele Marie Baranovale nädal enne sõjas hukkumist. RA, ERA.2124.3.49, l. 1–4
Soomusrongi nr 1 sõduri August Kallase kiri Vabadussõja rindelt oma südamedaamile. Mehele omistati 1920. aastal Eesti Vabadusristi 2. liigi 3. järgu aumärk. RA, ERA.2124.3.344, l. 3–4
Neiu Anna Varese mehena Vabadussõtta mineku lugu ajalehest Esmaspäev 11. aprill 1938, l. 5
Õpilased võivad fotode ja heliklippide põhjal mõtiskleda Vabadussõjas osalenute eluolu üle. Lisaks võib ka videot vaadata. Näiteks: milliseid tegevusi sõdurid vabal ajal ette võtsid? Kuidas riides olid? Milline oli nende varustus? Kui vanad nad olid? Kuidas nad end tunda võisid?
