Rahvusarhiiv

Ava otsing

Talupoja liikumisvabadus

Types: 19. sajand / Allikas / liikumisvabadus / talupoja eluolu

Vanus: Gümnaasium

1863. aastal võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Arutle, mis muutus talupoegade elus pärast passikorralduse seaduse jõustumist. Pööra tähelepanu ka nendele küsimustele:

• Millised on valla- ja plakatpassi erinevused?
• Kes andis välja passe?
• Kuidas oli tagatud, et kontrollimisel ei esitataks võõrast passi?

Selleks tutvu artikli katkendiga, Rõude vallavalitsuse fondis oleva vallapassiga nr. 9 (RA, EAA.4341.1.82 lk 29) ja kirjaga Rõude vallavalitsuse kirjavahetusest (RA, EAA.4341.1.82 lk 5-5p).

Vastavalt passiseadusele võis iga vallakogukonna liige, kes oli vähemalt 21 aastat vana, nõutada passi elamiseks riigi mistahes linnas või paigas. Selleks pidid kõik teenistuse- või ametiga seotud võlad ja kohustused olema eelnevalt tasutud, valla ja kroonumaksud ning passiraha ette makstud. Lisaks sellele tuli elatusvahenditega kindlustada kõik vallas elavad lähisugulased. Pass anti tähtajaks alates 3 kuust kuni 3 aastani. Nekrutikohuslastele, kes olid saanud 25 aastat vanaks, võis passi anda maksimaalselt üheks aastaks. Väekohuslastele tuli väljastada pass punasel blanketil, mitteväekohuslastele anti aga valge pass (valgepassimees). Rannasõidu meremeestele mõeldud merepass, mida anti kuni kuueks kuuks, oli trükitud sinisele paberile.” Aadu Must. Valla passiregistrid demomeetrilises uurimistöös. Kabala valla passiregister. Kleio, 1994/10.