Liigu põhisisu juurde
Tagasi

Talupoja liikumisvabadus


Saada vastus õpetajale
Mis aastal hakkas kõigile kolmele Balti kubermangule ühine passiseadus kehtima?(Required)
Kui vanalt sai omale passi taotleda?(Required)
Mis värvi olid erinevad passid?(Required)
NB! Korraga võib olla mitu õiget vastust
Millised andmed olid vallapassil kirjas?(Required)
NB! Korraga võib olla mitu õiget vastust
Kui kaua siin näiteks toodud vallapass kehtis?(Required)
Kui palju pidi Madis Martov oma passi eest vallalaekasse maksma?(Required)
Miks on kirja kirjutanud naisel hädasti uut passi vaja?(Required)


Taust

Kohalikust rändest. Enne 19. sajandit oli rände üheks varasemaks põhivormiks pagemine. 19. sajandil aga hakkas see hääbuma. Inimesed vahetasid elukohta pigem muudel põhjustel. Üheks suureks teguriks oli abiellumine ning sellega seoses rändasid kodukohast eemale eelkõige naised.

30 versta (umbes 32 km) raadiuses võis pärast 1863. aastat liikuda ilma passita, ent kui oli soov kaugemal viibida, tuli hankida vallapass. Põhjusi, miks inimesed passi hankisid, oli mitmeid: hooajatöö või püsivam amet (näiteks vabrikus) kodust kaugemal, samuti asuti Venemaale ümber. Sageli rännati mõne aja pärast ka koju tagasi.

Väljapoole kubermangu asumine oli talupoegadele 1850. aastani Liivimaal ja 1858. aastani Eestimaal keelatud või väga raske. (Must, Aadu. Kohalik ränne. Eesti ajalugu V. Tartu, 2010. Lk 65-66)

Väljarändest. Tsaaririigi-aegse rände puhul võib eristada kolme perioodi: 1) varane stiihiline lähiränne kuni 19. sajandi keskpaigani; 2) massiline väljaränne 1855-1905 ja 3) stolõpinlik organiseeritud väljaränne 1906-1914/1917. Kuni 19. sajandini elas eestlasi väljaspool Eesti ala vähe. Massiline väljarändamine algas 19. sajandi keskpaiku, ning väljarändajate eesmärgiks oli otsida uut mõisniketa maad. Kuna viimastele oli tööjõu lahkumine kahjulik, siis püüdsid nad seda igati takistada.

Sel ajal soovis ka Vene keskvõim asustamata või uute vallutatud alade koloniseerimist. Nii suundusidki talupojad 1855. aastal Saraatovisse ja Samaarasse, ning 1860. aastal Krimmi. Algusaastail oli ümberasumine seadusevastane, ent pärast passiseaduse jõustumist muutus see pidurdamatuks ning ei jätnud puutumata ühtki Eesti- ja Liivimaa piirkonda. (Rosenberg, Tiit. Väljaränne. Eesti ajalugu V. Tartu, 2010. Lk 66-68)

Loe lisaks
  • Rosenberg, Tiit. Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IX. Tartu, 2013
Õpetajale

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.

Võite õpilastega arutleda, kuidas reisimisega seotud asjad aja jooksul muutunud on, alates reisidokumentidest ja lõpetades erinevate piirangutega.