Liigu põhisisu juurde
Tagasi

“Kes tabab Krati?”

1944. aasta suvel, mil sõda oli taaskord jõudnud Eesti alale, andis Eesti Rahva Ühisabi Tartu ringkonnaamet välja lauamängu „Kes tabab Krati?”. Lauamäng pidi sünges sõjaolukorras pakkuma lastele nii meelelahutust, kui ka õpetama neid õigesti käituma. „Kratt” on paharet, kes eesti rahvast kahjustada püüab. Ta püüab igasse majapidamisse sisse tungida ja oskab ennast seejuures meisterlikult peita. Peate ta avastama ja minema kihutama.

Mängi „Kes tabab Krati?” või loe lauamängu juhiseid ning vasta küsimustele, kuidas lapsed pidid sõja ajal käituma.

RA, ERA.R-1606.1.20, l.5

Mängu juhised

Mängitakse ühe täringuga ja noorim algab. Pealeasetamine toimub mänguketastega, mis mängutahvlist välja lõigatakse. Igaüks algab oma poolt veeretatud arvuga. Mitme ketta pealistikku asetamine on lubatud. Kes „24” saavutab, hüüab valjusti: „Kratt!” Kui keegi enne teda hüüab, peab see kes „24”, aga nii kiiresti hüüda ei jõudnud, uuesti algama. Üks mängijaist jälgib mängu käiku ja loeb ette mängujuhiseid. Kui ketas satub valgele arvule, läheb mängija juhiste kohaselt edasi. Kui ketas satub punasele arvule, läheb mängija juhiste kohaselt tagasi. Mustal arvul jääb ketas paigale. Kes esimesena „50” saavutab, on võitja ja saab esimese auhinna.

Vasta küsimustele:
1. Mis sõda kestis 1944. aastal?
2. Sõja ajal ei jäänud propagandast puutumata ka lastele suunatud lauamäng. Keda kujutatakse Sinu arvates mängus „Kratina”?
3. Sõtta pidid omal moel panustama kõik. Mida pidid lapsed tegema, et „Kratt” neid ei karistaks?
4. Milliseid sõja aja reegleid võiksid inimesed ka tänapäeval järgida?
5. Miks pidi sõja ajal, kui väljas pimedaks läks, aknaid pimendama?
6. Mis Sa arvad, miks pidi sõja ajal elektrit säästma?

Loe lauamängu „Kes tabab Krati?“ kohta täpsemalt Rahvusarhiivi blogist.

Saada vastus õpetajale

Vasta küsimustele.

Taust

Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. 1941. aasta suvel okupeeris Saksamaa Eesti. Saksa okupatsioonivõime huvitas esialgu Eesti elanikkonna kuulekas koostöö. Propagandat juhiti erinevatest riigi- ja sõjaväeasutustest, kuid kaasati ka avalikku ja erasektorit. Mida täbaramaks muutus sakslaste olukord rindel, seda enam mobiliseeriti rahvast panustama Saksa sõjamasinasse. Saksa propagandapoliitika muutus pragmaatilisemaks, kaasates erinevaid ühiskonnakihte.
1944. aasta suveks oli sõjategevus taaskord jõudnud Eesti pinnale ja haaras endasse järjest rohkem ühiskonna liikmeid. Oma osa pidid sõjas täitma ka lapsed. Lastele õpetati korrektset käitumist koolis, ning neile olid suunatud oma propagandaplakatid ja -tekstid. Peamiselt suunati lapsi olema viisakad, täitma oma koolikohustust, abistama abivajajaid ning olema kokkuhoidlikud. Puudus oli kõigest, peamiselt aga toorainest: kütus, toiduained, kangad jpm. Seetõttu jaotati inimestele kõike riiklikult ettenähtud normi piires ja seda piskutki kutsuti üles hoidma, säästma ja annetama sõduritele.

(Nurmis, K. Das fein geschliffene Glas: saksa okupatsiooni aegne propaganda organisatsioon Eestis, 1941-1944. Magistritöö. Tartu, 2011.)

Loe lisaks
  • Pajur, A., Tannberg, T., Vahtre, L. jt. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005.
  • Tutvu Rahvusarhiivi kogudes olevate Saksa okupatsiooni aegsete üleskutsete ja lendlehtede kollektsiooniga siin. (Säilikutega tutvumiseks tuleb VAU-sse ehk Rahvusarhiivi virtuaalsesse uurimissaali sisse logida.)
Õpetajale

Ülesanne sobib III kooliastme ja gümnaasiumi õppekavaga. Teema: Teise maailmasõja aegne propaganda.

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.

Koostaja: Eliis Truuman