Rahvusarhiiv

Ava otsing

Dokumendipärandi digiteerimine

Rahvusarhiiv vastutab Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ raames dokumendipärandi digiteerimise eest.

Ajakava

2019. aastal digiteeriti Rahvusrhiiv eestvedamisel järgmiste asutuste materjale: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Rahvusrhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, SA Virumaa Muuseumid, Saaremaa Muuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Valga Muuseum

2020. aastal jätkub Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi ja Rahvusarhiivi materjalide digiteerimine, lisanduvad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Eesti Vabaõhumuuseumi museaalid.

Rahvusarhiivi materjalidest on digiteerimiseks valitud vallavalitsuste fondides olevad materjalid, mis pärinevad 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest.  Vallavalitsuste fondides sisaldub rohkelt värvikat informatsiooni toonase elu-olu kohta. Digiteeritava materjali hulka kuuluvad  muuhulgas kauplemislubade registreerimise, hoolekande- ja arstiabiraamatud. Mahukad vallavalitsuste kirjavahetuskaustad sisaldavad statistilisi andmeid ja detailseid kirjeldusi vallakoolide ja õpetajate, vaestele abiandmise, tervishoiu, sõjaväekohustuse, rahvaloenduse korralduse ja palju muu kohta.

Koostööpartnerid

 

Dokumendipärandi digiteerimise projektijuht:
Kristina Teral
Kristina.Teral@ra.ee
738 7522

 

Projekti on rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.

Kultuuripärandi digiteerimine

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on nendest digiteeritud vaid umbes kümnendik. Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke viis tagamaks, et pärand on säilitatud kõige sobivamal viisil ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele.

Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut.

Tegevuskava keskendub suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940. Digiteeritakse dokumente, trükiseid, fotosid, filme, kunsti ja esemeid. Eesmärk on teha võtmevalikuid kultuuripärandi seisukohalt, mitte digiteerida kogu kultuuripärandit.

Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 3% dokumendipärandist, 32% esemepärandist, 60% nii filmi- kui ka fotopärandist, 55% kunstipärandist ning 28% trükipärandist ehk kokku u 33% meie kultuuripärandist.

Projekti kogumaksumus on 9,13 miljonit eurot, millest 8,25 miljonit eurot on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.

Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.