Rahvusarhiiv

Ava otsing

Fotopärandi digiteerimine

Rahvusarhiiv vastutab Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames kahe fotopärandi digiteerimisprojekti eest.

Esimene digiteerimisprojekt kestab 2020.–2022. aastani ning selle eesmärk on digiteerida 35 000 klaas- ja 65 000 filminegatiivi aastatest 1900-1960 ning teha seeläbi veebis avalikult kättesaadavaks 100 000 fotokujutist. Lisaks Rahvusarhiivile osaleb projektis 22 mäluasutust üle Eesti.

Digiteeritav aines on äärmiselt mahukas ning hõlmab olulisi jäädvustusi inimestest, paikadest, sündmustest ja tegevustest Eestis 20. sajandi esimesel poolel. Projekt aitab avalikkuse ette tuua nii tuntud kui ka vähemtuntud fotograafide seninägematud kaadrid. Digiteeritakse näiteks Jaan Rieti klaasidele jäädvustatud portreed ja ateljeefotod ning vendade Georg Johannes ja Peeter Parikase avaliku elu tegelaste ülesvõtted (EV riigitegelased, muusikud, kirjanikud, kirikutegelased, advokaadid jt), grupifotod (seltsid, liidud, ühingud, valitsus, korporatsioonid, koolid, kaitseliit, panga-, majandustegelased ning poliitikud), Tallinna vaated ning jäädvustused  Estonia ja Draamateatri lavastustest aastatel 1942-1944.

Digiteeritava materjali autorid töötasid ka väljaspool suurlinnasid ja seeläbi annab projekt ülevaate Eestist laiemalt. Siinkohal võib mainida Tuhala külapiltnikku Artur Puuranda, kes jäädvustas oma kodupaiga elu ja inimesi fotodele aastatel 1920-1950. Samuti Johannes Kadakas, kes töötas külapiltnikuna Peningi, Raasiku ja Vao vallas. Väga huvitav leid on Abner Eber Landau antropoloogiline klaasnegatiivide kogu, mis kajastab Liivimaa elanike ülesvõtteid 20. sajandi algusest. Landau kogu on justkui tüpoloogia, mis kujutab tolleaegset Liivimaa inimest.

Kultuurilooliselt on silmapaistvad Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu, mis toob avalikkuseni sõjas hävinud või kannatada saanud arhitektuurimälestised ja monumendid, ning Loodusmuuseumi fotokogu, millelt leiab põnevaid agronoomilisi katseid. AS Eesti Ehitusmälestiste negatiivide kogul on jäädvustatud valdavalt ehitusmälestiste uuringute, inventeerimiste ning  restaureerimisega seotud detailid, objektid ja toimingud ning arheoloogiliste uuringute materjalid.

Keskmiselt‌ ‌digiteerib‌ ‌Rahvusarhiiv‌ ‌aastas‌ ‌omavahendite,‌ ‌kasutajate‌ ‌tellimuste‌ ‌ja‌ ‌välisprojektide‌ ‌raames ‌kuni‌ ‌31 000‌ ‌fotot.‌ ‌Teiste‌ ‌mäluasutuste‌ ‌fotonegatiivide‌ ‌tavapärane‌ ‌oma‌ eelarvest‌ ‌finantseeritud‌ ‌digiteerimise‌ ‌maht‌ ‌on‌ ‌väga‌ ‌väike‌ ‌ning‌ ‌projektipõhine.‌ ‌‌Seepärast kuluks projekti‌ ‌fookuses‌ ‌oleva‌ ‌fotopärandi‌ ‌digiteerimiseks ‌mäluasutuste‌ ‌endi‌ eelarvevahenditega‌ ‌aastakümneid‌ kauem‌. Fotopärandi digiteerimise ‌projekt‌ ‌aitab‌ ‌lisada‌ praeguseks veebis avalikult kättesaadavale 1,2 miljonile kujutisele ‌väärtusliku‌ ‌hulga‌ ‌ainest‌ ‌(100‌ ‌000‌ ‌digitaalset‌ ‌objekti),‌ ‌mis‌ ‌ kajastavad arenguid ja murranguid ajavahemikus 1900-1960.

Fotonegatiivide digiteerimine on äärmiselt delikaatne protsess, mis vajab oskuslikku hoolt nii ettevalmistamisel kui ka digiteerimisel. Klaasnegatiivid on väga õrnad objektid ning nitro- ja atsetaattselluloospõhimikul negatiivide lagunemisprotsess (hüdrolüüs ja äädikhappesündroom) on süvenev ja pöördumatu, mistõttu on maailmatasemel standarditele vastava digiteerimise eesmärgiks, et negatiive ei peaks digiteerimiseks enam kunagi hoidlatest välja tooma. Fotonegatiivide digiteerimise teenust pakub mainekas Ameerika Ühendriikide digiteerimisfirma Pixel Acuity, mille töövood on standardiseeritud vastavalt USA föderaalasutuste digiteerimisjuhiste algatusprogrammile FADGI.

Lisaks arhiivi säilituskoopiatele luuakse digiteerimise tulemusel ka kujutiste veebikoopiad, mis tehakse kättesaadavaks Rahvusarhiivi fotode andmebaasis FOTIS, Eesti muuseumide infosüsteemis MuIS, kirjandusmuuseumi veebivärvavas Kivike, Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace ning andmeportaalis eElurikkus.

Fotopärandi digiteerimise esimeses projektis osalevad:

Ajakeskus‌ ‌Wittenstein/Järvamaa‌ ‌Muuseum
‌Eesti‌ ‌Ajaloomuuseum
Eesti‌ ‌Kirjandusmuuseum
Eesti‌ ‌Kunstimuuseum
Eesti‌ Maaelumuuseumid
Eesti‌ ‌Meremuuseum
Eesti‌ ‌Rahva‌ ‌Muuseum
Eesti‌ ‌Spordi-‌ ‌ja‌ ‌Olümpiamuuseum
Eesti‌ ‌Teaduste‌ ‌Akadeemia‌
Fotomuuseum
Hageri‌ ‌muuseum
MOMU Mootorispordi Muuseum
Muinsuskaitseamet
Narva‌ ‌Muuseum
Tallinna‌ ‌Ülikooli‌ ‌arheoloogia‌ ‌teaduskogu
Tartu‌ ‌Linnamuuseum ‌
Tartu‌ ‌Ülikooli‌ ‌loodusmuuseum‌ ‌ja‌ ‌botaanikaaed
Tartu‌ ‌Ülikooli‌ ‌muuseum
Tartu‌ ‌Ülikooli‌ ‌raamatukogu
‌Underi‌ ‌ja‌ Tuglase‌ ‌Kirjanduskeskus
Valga‌ ‌Muuseum
Virumaa‌ ‌Muuseumid

Fotopärandi digiteerimise teine projekt hõlmab 62 000 klaasnegatiivi ja 5000 filminegatiivi digiteerimist kaheksast mäluasutusest üle Eesti.

Fotopärandi digiteerimise projektijuht:
Aap Tepper
Aap.Tepper@ra.ee
693 8621

Jaan Rieti klaasnegatiivi digiteerimiseks ette valmistamine. Foto: Aap Tepper, 2019.

EFA.215.4.11449. Foto autor: Jaan Riet, 1910.