Liigu põhisisu juurde

Ajalookirjanduse aastapreemia

Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooalaseid originaalkäsitlusi. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.

Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.

Ajalookirjanduse aastapreemia statuut

Sisukamaks ja kaunimaks ajalooraamatuks tunnistatud teosed

2023 Nominentide nimekiri!
2022 Tõnno Jonuks. «Eesti muinasusundid»
2021 Toomas Karjahärm. Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906–1917
2020 Igor Kopõtin. Rahvuse kool
2019 Epi Tohvri. Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor
2018 Heino Arumäe. Eesti ja Soome: sõjast sõjani
2017 Jüri Kivimäe. Rektor Hans Kruus
2016 Eesti kunsti ajalugu. 6, 2. osa. Koostanud Jaak Kangilaski
2015 Siksälä kalme. Heiki Valk, Silvia Laul
2014  Heinrich Stahli elu ja looming. Piret Lotman
2013  Eesti ajalugu, III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Koostanud Enn Küng
2012  Eesti ajalugu, II. Eesti keskaeg. Koostanud Anti Selart
2011  Ladina rahva seas. Aivar Jürgenson
2010  Eesti kunsti ajalugu, 5. Koostanud Mart Kalm
2009  Inna Põltsam-Jürjo. Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel
2008  Arvo Tering. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798
2007  Eestlane muutuvas ajas. Ea Jansen
2006  Rein Helme. Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly
2005  Eesti ajalugu, VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg
2004  Liivimaa valgustaja August Hupel 1737–1819. Indrek Jürjo
2003  Lahtirakendamine. Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924. Jaak Valge
2002  Keskus — tagamaa — ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Koostanud ja toimetanud Valter Lang
2001  Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel. Enn Küng
2000  Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897. Veiko Berendsen, Margus Maiste
1999  Üks hä tru ja öige sullane. Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1654–1700. Margus Laidre
1998  Eesti Rahvakultuur. Koostanud ja toimetanud Ants Viires, Elle Vunder
1997  Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Toomas Karjahärm, Väino Sirk
1996  Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806–1856). Tõnu Tannberg
1995  Seltsid ja ühiskonna muutumine: talupojaühiskonnast rahvusriigini. Toimetanud Ea Jansen, Jaanus Arukaevu