Rahvusarhiiv

Ava otsing

Rahvusarhiivi tudengipreemia

Alates 1996. aastast toimuva Rahvusarhiivi tudengipreemia konkursi (varem Ajalooarhiivi preemia) eesmärk on välja selgitada aasta parim arhiivinduslik või arhiivimaterjalidele tuginev üliõpilastöö. Alates 2014. aastast toimub konkurss kahes voorus: silmapaistvamate tööde autoritel palutakse ettekandepäeval esitleda oma tööd ning alles seejärel langetab žürii oma lõpliku otsuse.

Preemiale saavad kandideerida Eestis tegutsevate kõrgkoolide mistahes eriala bakalaureuse-, magistriõppe või rakenduskõrghariduse üliõpilased.

Preemia statuut

Rahvusarhiivi tudengipreemia 2019. aasta lõppvooru pääsesid järgmised tööd:

  • Mihkel Truman. Arno Rafael Cederberg Eesti ajalooteaduse rajajana
  • Sarah Särav. Kirjad Ferdinand Eisenile: Omski oblastisse evakueerunud eestlaste igapäev teise maailmasõja päevil
  • Lembi Anepaio. Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus
  • Siim Kangur. Balti kuld, Eesti diasporaa ja Ühendkuningriigi–NSV Liidu vastastikuse nõudmiste leping 1960. aastate lõpul

1. oktoobril toimunud esitluspäeval kuulasid žüriiliikmed esinejaid ja preemiasaajaks kuulutati Lembi Anepaio.

Palju õnne!

Parimaks tunnistatud üliõpilastööd

2019 Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus. Lembi Anepaio
2018 Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Toivo Kikkas
2017 Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634–1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine. Ilmar Tammisto
2016 Talupojaühiskonna distsiplineerimine Eestimaal 1710–1832: ideelised, õiguslikud ja kultuurilised aspektid. Peeter Tammisto
2015 Kuidas Narva Eestiga jäi? Ivan Laevrentjev
2014 Intervjuu võitjaga. Timo Sild