Rahvusarhiiv

Ava otsing

Rahvusarhiivi tudengipreemia

Alates 1996. aastast toimuva Rahvusarhiivi tudengipreemia konkursi (varem Ajalooarhiivi preemia) eesmärk on välja selgitada aasta parim arhiivinduslik või arhiivimaterjalidele tuginev üliõpilastöö. Alates 2014. aastast toimub konkurss kahes voorus: silmapaistvamate tööde autoritel palutakse ettekandepäeval esitleda oma tööd ning alles seejärel langetab žürii oma lõpliku otsuse.

Preemiale saavad kandideerida Eestis tegutsevate kõrgkoolide mistahes eriala bakalaureuse-, magistriõppe või rakenduskõrghariduse üliõpilased.

Preemia statuut

Järgmine tudengipreemia konkurss kuulutatakse välja 2021. aasta kevadel.

***

Rahvusarhiivi tudengipreemiale esitati 2020. aastal 16 tööd, millest lõppvooru pääsesid järgmised:

  • Triin Reidla. „Nii kole maja!“ Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamisproblemaatika. Eesti Kunstiakadeemia, magistritöö
  • Krister Kruusmaa. Moritz von Engelhardti ja Friedrich Parrot’ reis Krimmi ja Kaukasusse 1811. aastal – Tartu Ülikooli uurimisreiside eelkäija. Tallinna Ülikool, bakalaureusetöö
  • Kadri Väljaots. Kaarma, Muhu ja Valjala kirikute Muinsuskaitseameti arhiivi säilikute süstematiseerimine ja konserveerimine. Eesti Kunstiakadeemia, bakalaureusetöö
  • Sten Taim. Depressiooni- ja skisofreeniahaigete patsientide diagnoos ja ravi Tartu Ülikooli Närvi- ja Vaimuhaiguste kliinikumis 1930–1939. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö
  • Tea Šumanov. Arhitektuurijooniste koopiatüüpide identifitseerimine ja säilitamine Eesti mäluasutustes rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi, Viljandi Muuseumi ja Virumaa muuseumide näitel. Eesti Kunstiakadeemia, magistritöö

27. oktoobril toimunud ettekandepäeva lõpus kuulutas žürii Rahvusarhiivi tudengipreemia 2020 võitjaks Triin Reidla magistritöö „„Nii kole maja!“ Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamisproblemaatika“ eest.

Žürii esimehe Kalev Jaago sõnul joonistusid Triin Reidla uurimistöös välja 1980. aastatest kuni 1990. aastate keskpaigani Eestis viljeldud postmodernistliku arhitektuuri peamised tunnused ning tänapäevased vastakad hinnangud. Töös võrreldi viit piirkonda, millest kaks asukohaga Tallinna ümbruses, kaks Tartus ja üks Viljandis. Uurimuse tuumikosa moodustasid arhiiviuuringud nii Rahvusarhiivis kui ka linna- ja vallavalitsustes. Palju õnne võitjale ja ladusat uute uurimistööde käsile võtmist kõigile osalejatele!

Parimaks tunnistatud üliõpilastööd alates 2014. aastast:

2019 Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus, Lembi Anepaio
2018 Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920, Toivo Kikkas
2017 Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634–1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine, Ilmar Tammisto
2016 Talupojaühiskonna distsiplineerimine Eestimaal 1710–1832: ideelised, õiguslikud ja kultuurilised aspektid, Peeter Tammisto
2015 Kuidas Narva Eestiga jäi?, Ivan Lavrentjev
2014 Intervjuu võitjaga, Timo Sild