Mõni aasta tagasi oli populaarne laul „depressiivsetest väikelinnadest“. Väikelinna mõiste on üsnagi problemaatiline – Euroopa või maailma mastaabis Eestis ainult väikelinnad ju ongi! Otsustasin, et meil Eestis sobiksid väikelinnade staatusesse 1000–5000 elanikuga linnad. Selliseid linnu on päris palju.
Sõjaeelsetel aastatel depressioon vististi väga levinud veel polnud, sest aktiivselt tegeldi näitemängude, pillimängu ja laulmisega ning korraldati mitmesuguseid kursuseid, eestvedajateks vabatahtlikud tuletõrjeühingud ja haridusseltsid. Pidusidki korraldasid tihti just tuletõrjeseltsid, et siis kogutud rahaga mõni tarvilik seadeldis osta.
Paljud väikelinnad Eestis on tekkinud 19. sajandi lõpus tänu raudtee-ehitusele. Parimaks näiteks on Tapa, mis on olulise raudteesõlme staatuse säilitanud siiani. Antsla, mida on kohana mainitud juba 14. sajandi algul, sai samuti arengutõuke, kui ehitati Valga-Petseri raudtee. Linnaõigused sai Antsla 1938. aastal, mil elanikke oli üle 1500.
Väikelinnadele on veel iseloomulik mingi teatud tegevusala domineerimine, nagu näiteks tsemenditööstus Kundas ja sadam Loksal.
Kunda Tsemenditehas on olnud üks olulisi tööstusettevõtteid Eestis ja ilmselt tänu mastaapsetele tehasehoonetele on jäänud mulje, et ka elanikke on seal hiilgeaegadel olnud märksa rohkem kui 3000! Vähem on teada fakt, et enne tsemenditehast oli Kunda tuntud pigem sadama tõttu – aastal 1805 tegevust alustanud Port Kunda vedas välja vilja, piiritust ja puitu Londonisse, hiljem tsementi Peterburi, ja Londonist transporditi sinna kivisütt tehase kütteks. Linnaõigused sai Kunda 1938. aastal ja sadama tegevus lõpetati 1940. aastal.
Küllaltki ilmekana torkab silma näiteks Tõrva, kus linnaõiguse saamisel, 1926. aastal oli üle 50 kaupluse, 2 panka, 20 rätsepat, 10 kingseppa ja 5 kellasseppa, 3 fotograafi. Linnal oli oma elektrijaam ja mitu veskit.
Enamasti ongi siin vaatluse alla võetud väikelinnad saanud linnaõigused kas 1926. või 1938. aastal, Rapla aga alles 1993. aastal. Rapla on huvitav veel selle poolest, et mõju on seal avaldanud nii tellisetehase kui ka raudtee ehitus 20. sajandi alguses, nii et elanikke oli 1913. aastaks ligi 1000 ning linnaõiguste saamise ajaks üle 5000.
Rikka kultuurielu ehk täpsemini muusikaeluga paistab silma Suure-Jaani, kust on pärit heliloojad Kapid, Mart Saar ja Roman Toi. Suure-Jaani sai linnastaatuse samuti 1938. aastal, mil elanikke oli 1100 ringis. Erilist tööstust Suure-Jaanis polnud, käidi taludes ja metsatöödel, mööbli ja puidutööstus tekkis 1930-ndatel aastatel. Äramärkimist väärib tõik, et Haridusselts „Ilmatar“ asutas oma raamatukogu juba 1909. aastal.
Paljud väikelinnad, mis saanud linnaõiguse 1938. aasta haldusreformiga, on viimase haldusreformiga muutunud „vallasiseseks linnaks“.
Tapa jaamahoone 1920. aastatel. Foto autor teadmata. EFA.10.3.2995
Sõjakooli jalaväe klassi lipnikud 1939. aastal Tapa mõisahoones ohvitseride kasiino rõdul. Foto autor teadmata. EFA.73.A.353.147
President Lennart Meri nõuab Tapa jaamas piletit Pariisi. 22. november 1995. Foto: T. Veermäe. EFA.204.0.27206
Vaade Suure-Jaani järvele, kirikule ja kirikumõisale 1930. aastal. Foto autor teadmata. EFA.554.0.186501
Suure-Jaani alev, vasakul postkontor ja alevivalitsus 1930. aastal. Foto autor teadmata. EFA.554.0.186498
Grupp muusika-tegelasi, ees keskel Suure-Jaani kooliõpetaja ja köster Hans Kapp 1938. aastal. Foto: S. Rosenfeld. EFA.357.0.85376
Rapla Seltsimaja ja postkontor 1930-ndatel. Foto: H. Tölpt. EFA.554.0.182613
Raplast on pärit paljud tuntud muusikud. Fotol tulevane helilooja Raimond Valgre (tagareas keskel valge särgiga) Rapla 6-klassilise algkooli lõpetamise päeval 5. juunil 1926. Foto autor teadmata. EFA.401.0.139636
Vaade Rapla tuletõrjehoonele 1940. aastal. Foto autor teadmata. EFA.305.0.56789
1901. aastal ehitatud Rapla kiriku kaks torni eristavad seda teistest maakirikutest. Rapla kirik 1962. aastal. Foto: K. Laane. EFA.683.0.196006
Vaade Kunda tsemenditehasele 1930. aastate alguses. Foto autor teadmata. EFA.98.0.41214
Tööliselamu Kundas 1940. aastal. Foto autor teadmata. EFA.497.0.150190
Laevad Kunda sadamas. Foto autor teadmata. EFA.332.0.155491
Vaade Kunda mõisale 1920.–1930. aastatel. Foto autor teadmata. EFA.297.0.54877
Kunda alevi tuletõrjujad 1940. aastal. Foto autor teadmata. EFA.497.0.150205
Nõukogude ajal oli Kunda tuntud kui tsemenditolmuga kaetud hall linn, ehkki tehas kandis sel ajal nime Punane Kunda. Soolhappega akende pesemine Viru-Nigula kolhoosi aiandis. Tagaplaanil tsemenditehas Punane Kunda 1988. aastal. Foto: T. Veermäe. EFA.204.0.150878
Antsla asula, paremal tuletõrjujate seltsimaja 1914. aastal. Foto autor teadmata. EFA.98.1.10959
Antsla raekoda 1938. aastal, esiplaanil Vabadussõjas langenute mälestussammas. Foto autor teadmata. EFA.98.1.10981
Tõrva vaade 1930. aastast. Foto autor teadmata. EFA.98.0.39318
Tõrva linnavalitsuse hoone 1937. aastal. Foto autor teadmata. EFA.60.A.29.205
Tõrva linn. Üksiku lennuväedivisjoni nr. 2 lendurvaatleja 300 m kõrguselt tehtud aerofoto 12. märtsist 1934. Foto autor teadmata. EFA.67.0.167484