Ava otsing
« Tuna 1 / 2017 Laadi alla

Salajane Saksa aeg ehk S-fond (lk 111–120)

Saksa aja kohta Eestis ilmus fotonurk Karl Hintzeri kollektsiooni põhjal 2001. aasta Tunas nr. 1 ja see puudutas põhiliselt erinevaid propagandaaktsioone. Seekord ilmub Tunas artikkel rahvastiku registreerimisest Saksa okupatsiooni ajal. Sel teemal fotosid muidugi pole, küll aga annab see taas kord võimaluse tutvustada ajastukohaseid pilte.

Ajastu- või teemapõhiseid fotosid on paljudes kollektsioonides, ka suhteliselt lühike Saksa okupatsiooni aeg pole siin erand. Üks ühine nimetaja on aga neil fotodel küll – Nõukogude ajal kuulusid need S-fondi, mis tähendas salajast (vene k. sekretno) fondi ja nende kasutamiseks/ vaatamiseks oli vaja eriluba. Kokku oli S-fondis üle 1100 foto ja vahet polnud, kas tegu oli Saksa sõjaväe kajastamise või linnavaatega – kui foto oli tehtud Saksa okupatsiooni ajal, kuulus see kindlalt S- ehk salajasse fondi. Need on eri suurusega positiivid, tagaküljel lühike tekst ja sõjakirjasaatjate puhul ka tempel. S-fondi salastatus lõpetati 1989. aastal ja fotod jagunesid siis erinevatesse kollektsioonidesse. Siinkohal paar näidet:

EFA:37 – Saksa sõjakirjasaatjate kollektsioon, kus leidub fotosid Pärnust ja juba kaugematest kantidest, nagu Venemaa, Ukraina jne., millest on näitena toodud paar fotot. Üldse on nimetatud kollektsioonis 138 fotot, autorid teadmata, samuti on teadmata, millal ja kes on need arhiivi üle andnud;

EFA.35 – selle majandusministeeriumi kogu 50 fotot kajastavadki põhiliselt fotosid näituselt „Eesti ülesehitamine”;

EFA.5 – juba nimetatud Karl Hintzeri kogu, mille originaalnegatiivid asuvad Herderi Instituudis Saksamaal. Seekord mainiksin eraldi fotot Oskar Lutsust (jaanuaris möödus tema sünnist 130 aastat). See, et ta hobi korras piimanõusid valmistas, nagu foto tagaküljel kirjas, tuli üllatusena!

Tagantjärele paar viidet ka Eesti ringhäälingule (sai detsembris 2016 90-aastaseks), mille roll oli infoallikana sõja ajal väga oluline. Olgu pildiallkirjade seletuseks öeldud, et Riigi Ringhääling asus „Estonia” teatris ja 1944. aasta märtsipommitamises hävis selle arhiiv pea täielikult.

Erandiks S-fondis on Oskar Viikholmi (1903–1977) kollektsioon, mis laekus arhiivi alles 1988. aastal tema sugulase Johannes Viikholmi kaudu. Oskar Viikholmi fotosid on kasutatud varemgi, eriti kui teemadeks on olnud 1930-ndad aastad, sakslaste lahkumine, 1940-ndate aastate pöördelised sündmused. Oli ta ju ajalehe Nädal Pildis fotograaf. Käsitletava ajastuga seob teda veel seik, et ta on olnud sõjakirjasaatjate kursustel Saksamaal Lichtfeldis ja Westis.

Kõige rohkem fotosid sellest perioodist leiab Tartu kohta, tänu Hintzerile ja ka Eesti Rahva Muuseumi kogudele (EFA.231). Tallinna elu saame näha tänu Oskar Viikholmile, Pärnut on kajastanud tundmatud sõjakirjasaatjad. Tuleb tõdeda, et üle-eestilist pilti elust Saksa ajal kokku panna küll ei õnnestu, aga huvitavaid fotosid jätkub veelgi.