Toomas Karjahärm on olnud eelkõige paksude ajalooraamatute kirjutamise suurmeister. Ka kõige õhem neist on paari Tuna paksune. Seda toredam on tõdeda, et ta pole unustanud ka lühemalt kirjutamise oskust. On igati loogiline, et 110 aastat pärast sündmuse enda toimumist saab kirjutis „Sotsialistid ja terroristid 1905. aasta revolutsioonis“ (nr. 2 ja 3) Tuna artiklipreemia. Palju õnne! Ampluaa teemadest, mida veel 2015. aasta artiklites käsitleti, ulatus Mait Kõivu kirjeldatud kuningatest muistses Lähis-Idas ja Kreekas Reigo Loki taasiseseisvunud Eesti etnodemograafilise „dekoloniseerimiseni“. Tähelepanu äratasid varalahkunud Indrek Paavle artikkel Nõukogude töökohustusest ja parasiitide vaenamisest, aga ka Kersti Lusti artikkel taluperemeeste vahetusest 1840–1889. Kerge irooniaga võib öelda, et Taavi Pae ja Erki Tammiksaare artikliga valdade liitmise reformidest Eestis on Tuna jõudmas tunamullust tunahomsesse.