Võib öelda, et Vahing oli lisaks oma paljudele elus täidetud rollidele — kord palgalistele, kord missioonil põhinevaile — kindlasti ka veel kutsumuselt ajaloolane, arhivaar. Teadlikult kogus ta oma arhiivi kokku nii talle saadetud kui ka tema enda saadetud kirjad (kui neid adressaatidelt kätte saada õnnestus) ning pidas järjepidevalt päevaraamatut, mis sisaldab ülipõnevat kultuuriloolist materjali tolle ajastu ja seal tegutsenud loomeisikute mõistmiseks.