Tulli ette Taewere mõisa Rentnik J. Kuldkepp ja pallus protokolli wõtta ning Taewere walla wakko ning moisa ma kohha rentnikutel kuulutada, et tema olla Taewere Mõisa jälle Jürripaewast 1881 kahheteistkumne aasta peale eddasi rentinud, aga mitte enamb se wana rentiga waid ühhe pailo rohkem kõrgentud rentiga seperrast ei woi ta nüüd ka mitte neid ühhes ärra rentitud walla ja mõisa ma kohtasi wanna renti suuruse juure jatta, waid kuulutab neil Tänasel paewal se sia maale ollewa renti kontrahi ülles - ja nõuab nüüd essimesest Märtsist 1881 saadik walla wakku Tallute kaest seda renti kuida temal Howi Kohtu poolt 1870 aastal on mõistetud, mis ta aga siamaale weel mitte maksa ei olle lasknud, se on: et iga üks Wakko tallu perremees; kui ta orjata ei tahha, oma orjuse paewad rahaga tasub, ja kümnese makso iga aasta ollewa Turro hinna järrel maksap.

Paewate hind on Howikohtu poolt kinni pantud, et iga Tallu maksab

Seperrast on ta nüüd ühe kontrahi teinud mis ta pallub ka kohtu protocolli maha kirjuta, kust näha mis kohused Tallo rentnikul täita on, ja kui suur ta rent edespidi maksa on.

Kontraht

Tänasel paewal on Taewere mõisa rentniku J. Kuldkep ja alamal nimetud Taewere walla perremehete wahel järgmise raha renti kontraht läbi rägitud ja maha kirjutud.

I 

Taewere walla perremehhed wõttawad oma kaes olewad Tallu kohad 12 järgmise aasta peale, se on: Jürri paewast 1881 kunni Jürripaewani 1893 aastani renti peale, ja maksawad seda renti selle pohja peal kuidas ta Howi kohtu poolt 1870 aastal moistetud ja kindlaks jäenud, nimelt keik wakku orjuse paewad, ni kui:

Ning maksab iga üks perremees oma renti

Sel 1 Martsil I pool

" 1 Septembril II pool ette ärra.

II

Iga üks Tallu pidaja peab oma Talu kohta isi oma kuluga ehitama ja hea seisuse sees pidama ning põllud Tallu rahwa Seaduse järel prukima.

III

Iga Tallu rentnik peab ni kui siamaale on olnud keik kroonu käsud ja orjused, kui ka kirriku ja koolide maksud ja orjused täitma.

IV

Kui kõrge Kroonu ehk kelegi ülema walitsuse poolt selle kontrahti aja sees kedagi muudmisi peaks tehtama, mis ehk Tallu kui ka Mõisa rentniku kasuks ehk kahjuks peaks tulema. Siis ei woi Tallu rentnik sellesinatse kontrahti põhja peale toetates wastu panna, waid peab need muudmised wastu tõrkumatta oma kantawaks wotma, ehk oma kasuks prukima. Aga siin maha rägitud renti peab iga rentnik ikka muutmatta se 12 aastad ärra maksma.

Sejärrel on eestähentud kontrahti põhjusel renti maksa, mis ka Mõisa rentnik se renti aeg muutmatta jättab, nimelt

Moisa maa peal kohha pidajatel sai kuulutud ni kui

Wallola Karjamõisa Kontraht on lõppetud ja wanna rentnikul ei olle mingisugust eest õigust, sest ka temal ennamb renditud ei sa.

Kaisma kaest saab 20 jallapaewa rohkem nõutud. 

Hans Reimanni pood mis Kirriko kõrtsi ette ehhitud saab selle kontraht kewwadil 1881 lõppema, kui uud kaupa pole saanud, peab ärra wiima.

sepeale sai wakka tallu pidajatel sedda keik kuulutud ja kontraht kui ka juure pantud renti suurus ette ütteltud, ning kohtu poolt küssitud kas nad seda uud renti walmis maksma on, ehk on neil keddagi se wastu ütlemist, nisugguse ette ütlemise peal sai mitme perremehhe poolt küssitud, kas sest eespool tähentud, rentist Mõisa rentnikul mitte woimalik wähemaks jätta ei olle, mispeale Moisarentnik sedda woimata ütles ollewad. Sepeale olli suurem ossa perremehi se rentiga rahho, ja lubbasid sedda maksa, ni kuida sedda siin kuulutud, mis eddespiddi nõutud saab.

Üksi

Wihhikülla Mangel Orro

Wihhikülla Dawid Jurrisson

Rimmi Michel Koff

Nuutre Jaan Saesk

Arjati Jaan Koik

Littuwere Jaak Blockmann

Laasu Tawit Kost

Lamiga Jaan Paas

Jurika Michel Pinsohl

Wõlli Jaan Kraut

Jabburi Juhan Linde

pallusid ennesel mõtlemise aega, kus nad siis eddespiddi se peale arro annawad, kas nad woiwad se üllentud rent maksa woi mitte. Wälja oli neist perremeestest jaenud Juhani Jaan Tammann ja Arjati Tõnu Juhanson.

Sai kästud: Nii kuida sündinud protocolli wõtta ja neile perremeestele kes mõtlemise aega palusid 14 paewa mõtlemise aega anda.

Tawid Tirmann /allkiri/  Jaan Paas /allkiri/  Hans Männik /allkiri/