Kaebaja Mihkel Kilter tulli jälle ette, ja kaebas, et tal kadunud, mis ta nüüd weel waja leidnud, aidast weel ära:

pandnud täna sulane Jürri Kalla Tartun minewa nädale Johan Grünthali kätte panti - kelle eest ta pidanud wälja lunastades 1 rubla 50 kop. maksma, ennine wargus on:

kellest ta kätte saanud:

1 paar saapid tema wenna käest 2 rubl. wäärt

1 siidi rätt jälle tema wenna Mihkel Kalla käest 2 rubl wäärt

1 westi selle wenna Mihkli Kalla juhatuse järele Sarakuse Prillist Karl Wannuse käest, mis Jürri Kalla senna wiinud, 1 pilli paranduse eest 1 rubl. 50 K.

1 kasuka jälle Tartust 6 rubl.

kätte saanud 11 R 50 kop. wäärt ja selle jarele weel puudus 22 R 50 kop. mis muijale ei woida jääda olla, kui tema sulase Jüri Kalla warastud mis ta ka tema käest nõuda, - ja peale se tahta teda teenistusest warsti lahti laske, se warguse ja wasto panemise eest. Tema kaubeldu aasta palk olla 25 rublad. Kätte saanud selle peale 12 rublad ja 1 w. kartohwlid ja päraha peale se wiitnud ta temal 15 töö päewa ära kelle eest ta a' 1 rubl. päew nõuda.

Selle wend Mihkel Kalla kutsuti ette, kes arwas jo sel 19. s. k. p. et tema wend se siidi rätti temale andnud ja ka enne need saapad, ta arwanud, et need tema omma olnud, siis ta ka wasto wõtnud, saapad üttelnud ostnud olla, töistest asjadest ta ei teada, ennege üttelnud tema wend Jürri Kalla jo suwel temmale, et Sarrakuse Prilli Karl Wannus kutsunud temal riidid ni paljo kui on, temale tuwwa, kellele ta jo 1 pilli parandamise eest 1 westi üttelnud wiinud olla, mis wist peremehe west, pilli eest jäänud osast weel wõlgu, ja arwas, et ta siis weel temale riidid ehl wiinud. Ta Mihkel Kalla olli selle üle kurb, et tema wend Jürri Kalla ni halwa tee peale läinud.

Kaewataw Jürri Kalla kutsuti wangist ette, kes tunistas wälja, et ta westi kül Prilli Karl Wannusele wiinud, särki ei muud ta senna ei wiinud, kül se siidi rätti, ja 1 paar saapaid oma wennale andnud, sellen tükkin olla ta süidi, ka kasuka pandnud ta nekruti andmise ajal minewa nädali Tartun ühte kõrtsi panti 50 k. eest, mis nüüd peremees 1,50 k. eest wälja wõtnud. Palk olnud temmal kül 25 rublad ja pääraha n. 1 wak kartohwlid palgast aasta peale kaubeldud, kellest tal 12 rublad ja 1 wak kartohwli külw kätte saanud olla, päiwi olla ta ennege ehk 9 ära wiitnud. Teenima tagasi minna ta enam ei tahta ja ei soowida ta selle sõi eest suurema kohtu kätte antud saada, nink lubas häämeelega kui ta edeespidi teenida oma peremehele, Mihkel Kiltrile keik kahju ära tasuda. Selle peale sündis neide wahel se lepping:

Kaewataw Jürri Kalla lubas sest tehtud kahjust, mis weel puudus, ni kui eespool seisab 22 rublad 50 kop. Mihkel Kiltrile ni pea kui woimalik ära maksa ja peale se ära wiidetu 15 päewa eest maksa:

üle pää 30 R. 20 kop. Peale se moistis kohus:

Et Jürri Kallal selle koerastiku eest, et ta kasuka Tartuhe panti pandnud, ja selle tõest tehtud, 1 rätti, 1 paari saapa ja 1 westi = 5 Rbl. wäärt takseritud warguse eest weel 3 päewa wangi trahwi kandma peas, ja siis priis laske, et ta teist teenistust otsida wois, kuna nema molemad sowisid üksteisest lahkuda.

Se otsus sai kohtu käijile täna sel 25. Nowembril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järele kuulutud - kellega molemad täjeste rahule jäiwad.

Pääkohtumees

Kohtumees Karl Kilter

Kohtumees Karl Tennosar

Kirj. F. Thal <allkiri>

Järg 1. Tetsembril