Kaebajad olid keik wiimane tulnud ning astus siis Laos ette ja wastas: tal ei olla nende meestega ei keige wähemadki tegemist, tema kätte ei olewad need ükski mitte wilja toonud ning ei wõida ka keegi tema käest midagi nõuda. Ega siis tema ometi nende wilja ära ei põletanud; pealeki ei olla ta ka kellegi käest wilja oma wastutamise peale wastu wõtnud ega neil selle peale ometigi kedagi tähte ei olewad. Weel ei teadwadki ta kas neil on seal wilja olnud ehk mitte ei ka kui paljo kellegil. Talle pole keegi ta wastutamiseks nende wilja näidanud ega kätte mõõtnud.

Kaebajad wastasid, Hans Kuill olla kül mölder ning se wilja wastu wõtja aga Laos olnud ikka peremees ja selle weske omanik. 

Kohus mõistis:

14 päewa sees maksab Laos kätte Kasikule 62 rbl., Rattasepale 13 rbl. 50 kop., Leisole 7 rbl., Kolmanile 18 rbl., Kihule 5 rbl. Rosilehele 43 rbl., ning Rassile 5 rbl.

Otsus sai kohtukäiatele kuulutud edasikaebamise §§ seletud ning kui siis Laos sellega mitte rahule ei jäänud, siis anti talle edasikaebamiseks apelatsioni täht.

/allkirjad/