Protokoll.

22 wallakohus 24 Märtsil 1894 a. juures olid:

Eesistuja: K. Weidenberg, kohtuliikmed: J. Toower A. Reilson 

Tulid ette Kammeri mõisa walitsuse wolinik Friedrich Gläser ja Ottepää walla liige Johan Märdi p. Trejal ja palusid järgmist rendi kauba leppingut, mis neil kirjalikult walmistud, protokolli wotta ja kinnitada

"Kammeri mõisa päris härra Aleksander Karli p. von Staden ja Ottepää walla liikme Johan Märti p. Trejal wahel on taga nimetud rendi kontrakt tõuuste ära kõneltud ja kirja pantud.

1) Johan Mardi p. Trejal wottab Jüri pääwast 23 Aprillil 1894 a. seni kui 23 Aprillini 1897 a. saadik see on kolme (3) asta pääle henda kätte rendi pääle, se kroonumaa kandikoht, kiige põllu nink heinamaaga, mis selle koha krundi sehen on.

2. Johan Treijal maksab selle kandi koha eest edimetse aasta eest seitse kummend (70) rbl hob. aga nende kahe teise rendiaastate eest iga aasta eest (75) seitsekumend wiis rubla hob. rendiraha, nõnda et poole aasta rendi raha 1 Aprillil ja tõine poole aasta rendiraha 1 Oktobril igal aastal täitsa ette aramaksetud peab saama. Üle selle rendi raha peab rentnik Johan Trejal igal aastal 1 Aprillil täwelik aasta tule kassa raha selle koha eest rendiandjale ära maksma.

3.) Johan Treijal wottab 3 wakamaad rüa orast wastu ja peab ka nii paljurendiandjale katte andma, kui tema kohast walja läheb, need nurmed mis kewade tõuwilja alla tulewa peab rentnik iga sügise üles kündma, Metsa maad, kost metsa maha saab rautus, wõib rentnik, kui puu ja hagu pealt ära on wiidu üles wõtta nii palju kui aga jõuab, sealt kust rendiandja temale saab juhatama.

4. Johan Treijal peab selle koha peal pidama üks (:1) hobune ja kolm (3) täis kaswanud tõpra elajat, ja ei tohi kunagi wähem elajid olla.

5; Johan Treijal peab need kroonu maakoha hoonet hean korran pidama, ja kui waja on parandama oma kuluga, keik parandamise juure tarwilik material annab rendiandja henda poolt, aga rentnik peab seda materiali oma jõuga manu wedama, ilma et tema kas hoonete parandamise ehk materiali wedamise eest mingisugust tasumist rendiandja käest tohis nõuda, Johan Treijal wõib endale Zirko metsa jaust ega aasta kuus (6) sülda hagu enda tarwituse peale ragoda. Kui Zirgo jaust hagu ei peas saada enam olema, siis peab rentnik hendale hago oma kuluga muretsema, kust aga tahab.

6. Selle rendi kontrakti täwelikult ülespidamise eest paneb rentnik rendiandjale kautsionis sisse oma raudwara, nimelt üks (1) hobune ja kolm (3) täis kaswanud tõpra elajat mis alati selle koha peal peawa olema.

7. Kui rentnik Johan Treijal üks neist punktitest mitte ei peas täitma, wõi rendi andjale metsas wõi mujal kahju peas tegema, siis on see kontrakt murtud ja rendiandjal on õigus kohtu läbi nõuda, et rentnik seda kandi kohta lähembal Jüri pääwal peale kontrahi murdmist katte peab andma, ja ei tohi mingisugust kahju tasumist nõuda, aga wastutab keige kahju eest, mis tema kontrakti murdmise läbi rendi andjale peas tegema.

8. See rendi kontrakt lõppeb ise enesest, ilma et üks neist kontrahi tegijatest enne pruugis üles ütelda 23 Aprillil 1897 aastal ja peab siis rentnik seda kroonumaa kottusest selle kontrahi perra rendiandjale jälle kätte andma, kui wastsest kaupa ei ole saanud teha.

Kammeri mõisas 18 Martsil 1894 a. A von Staden kui rendile andja

Rendile wõtja Johan Treijal. (allkiri)      

Rentija woliik F. Glaser (allkiri)

Et seesinane rendi kontrakt on rendileandja wolinik ja rendile wotjale ette loetud W. ks. 1889 § 280, 281 ja molemad on sellega rahul olnud, ja seda kinnitanud saab sellega kohtu poolt kinnitud. Pooled on kohtule tuntud.

Eesistuja: K. Weidenberg (allkiri)

Kohtuliikmed: A. Reilson (allkiri) J Tower (allkiri)

Kirjutaja: Lomp (allkiri)