Protokoll
LeidandmedEAA.1098.1.1
Kaader118,119
Daatum13.03.1881
Protokolli number3
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

Väike-Kareda, Virumaa Äntu vald, Ervita. Vallavanem Jürri Kopti, abimehed Ado Kitsing, Willem Silman. Kareda koolmeister Juhhan Leithammel.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jürri Kopti Vallavanem
Ado Kitsing Abikohtumees
Willem Silman Abikohtumees
P. Peterson Kirjutaja

N: 3. 

Weike=Karreda koggokonna kohtus

Sel 13.mal März 1881. 

Austud Keiserlikko Lõuna=Järwa Hakenrihtri kohtulle.

/: Teist korda sai se assi Hakenrihtri kohto kässo peale ette woetud, et se piddi täielikkult üllesse pantud sama, kuida se assi on sündind, et mitte N: 2 Prottokoll ei olle täielikkult kirjotud, sai tühjaks moistetud. :/

1. Weike=Karreda koggokonna kohto poolt sadawad se siit walla lige Jaan Hörden, üllema kohto kulamisse alla, selle allamal nimetud wargusse asja pärrast.

Jaan Hörden on omma walla Koolmeistre Juhhan Leithamel Aidast, öösil 1-2 Märtzil need nimmetud asjad wälja tonud, kus Aida wõtti unnetamisse läbbi on õhta ette jänud. Kohwer mis Aitas seisnud, sellel on juhtund ka wõtti ees ollema, ja muud rided mis mitte kohwre sees ei olle olnud, on rippund lahtiselt Aitas knaggide otsas. Lihhad on rippund, kaks Sinki aida laes, ja kaks Sinki Sola Tündre peal, Maggussa kaus on ühhe wilja kersto sees olnud, mis mitte lukkus polle olnud, muud kui üks suur kiwwi kersto kane peal. 

üks poe Pallito merth 16. Rbl - kop

üks poolwiltsed koddo kotud rited 8.50

üks koddo kotud allus,- ja nattarull über kleid 6.-

üks poe wilne Kleid 6.-

üks alluskuub punnase ja halliga 4.-

üks Suur hall rätik 4 Rbl - kop.

üks hall pearättik 1.80

üks must pearättik 1.40

üks Särk ja üks Kott kus sisse need asjad on pand 1.60

kaks Toopi Maggussad 2.-

nelli (4) suitsetud Sea Sinki 120 [naela] a 15. 18.-

Summa 69. Rbl. 30. kop.

2. Sai Jaan Hörden kohto ette totud, ja tunnistas keik nenda, kui temma need üllemal nimmetud asjad, Lihha ja rited, ja Maggussa kaus, keik olli ühte kotti toppind, Aidast wälja tonud, ja Ukse nenda samma kinni pannud kui õhta olli?, siis on temma, omma kotto, kus temma ellab, Kelgo tonud, ja Kelgoka wäljale pae murdo, pae sülla ära selle kotti pannud, mis üks Werst maad küllast kaugel on, sealt taggasi tulnud, ja omma koddo läinud. 

3. Tunnistas Jaan Hörden, et se Kott on üllemal nimmetud asjatega pae sülla äres seisnud kunni 4.ma März. 3.mal Märzil on Jaan Hörden omma wenna Jürri käest Hobbost tellind, et temma tahta minna Raudtee peale tööd kulama, agga wend Jürri ei olle temmale mitte lubband? siis and temma 4.mal Märzil issi Hobbosse wõtnud sallaja hommiko enne walged, ja on winud selle krami /: Ma Wirroma=jäusse :/ Ento walda Soldat Karel Rabbi jure, kes wargusse wasta wõtja olnud, ja on sanud selle ette Karel Rabbi käest summa 4. Rbl.?, peale sedda on lubband Karel Rabbi temmale weel pärrast nattuke anda. 

4. Nenda modi on se assi üllesse tõusnud, kui Jaan Hörden on Karel Rabbi jurest taggasi tulnud, siis on temma Kiltsi Raudtee jurest Salzi lubja Faberkandi Hobboste riisto üks summa ärra warrastand, ja on omma suggulaste Saddulsep Hans Siirmani jure Erwitalle winud, kus agga Lubja Faberkant kohhe järrele läinud, ja jubba Hans Siirmani Talli lakkast Õlgede alt üllesse leidnud omma riistad, et agga Jaan Hörden on enne sealt ärra tulnud, kus Faberkant Karredalle sõitnud, weel omma wargust selgemaks teggema, Faberkandt on Koolmeistre jure keige enne sisse läinud järrele kulama, kus Jaan Hörden piddi ellama ja tedda kinni pantud sama kohto polest, siis tulli ussotamisse läbbi Koolmeister J. Leithammel wargus ka üllesse. 

Jaan Hörden on see ees nimmetud wargus, keik issi täiesti üllesse tunnistand koggokonna kohto ees.

Peawannem J. Kopti

Kõrwamees A. Kitsing

" W. Silman

Kirjotaja P. Peterson