Prottokoll sel 1missel Oktobril 1869.

Koos ollid kohto Peawannem: Hans Ehrenwerth

Kõrwamehhed:

Hans Lassel 

Jürri Wink

kirjutaja H. Saarmo

№ 24

Kohto ette astus  Jürri Nahkmann ja kaebas, et Tallitaja  Hans Pawelz on tedda moisa wälja peäl rukki leikusse ? 10 hobi ühhe mäddand puu tükkiga lönud, ja et Hans Kraualt on sedda lömist peält watanud.

Hans Kraualt astus ette ja ütles, et Jürri kaebtus tõssi on.

Tallitaja  Hans Pawelz  astus ette ja kaebas ka Jürri Nahkmann peäle: et mõisa wallitsusse polest on temmale käsk andud, et peab Jürrid kelama, et temma ei pea mitte seäl wäljal rukkist leikama; sepärrast, et teine wälli alles polel leikamatta olli. Tallitaja on Jürri rukki tülpa(?) jure läinud ja on tedda 3 korda kelanud, et temma ei pea mitte seäl leikama; aga Jürri ei olle mitte Tallitaja käsko kulanud, egga olle ka muido järrele jätnud, kui Tallitaja on temma jure läinud ja tedda lükkanud töö kallalt ärra; agga Jürri on sirbi wõtnud ja tahtnud tedda serbiga lüa, sepeäl on Tallitaja meel wägga haigeks sanud, ja on tedda kaks kord ühhe mäddand pu tükkiga lönud, mis seäl sammas põllo peal maas on olnud, ja et üks wanna mees Hans Pawelts on ka sedda lömist näinud.

Hans Pawelts astus ette ja ütles et Tallitaja on kaks kord Jürrid lönud ja ühhe korra lükkanud tedda.

Mõistetud sai, et Tallitaja  Hans Pawelz maksab omma kahhe hobi lömisse eest üks rubla, ja Jürri Nahkmann maksab omma kolme kortse wasto pannemisse eest 1 rubla 50 koppik, ja mõllematte trahwid sawad walla laekasse pandud. 

Se mõistminne sai kulutud ja Jürri Nahkmann ütles, et temma sellega rahhul ei olle. Agga, et Jürri Nahkmann selle mõistmissega mitte rahhul ei olle, sepärrast jättab walla koggokonna kohhus sedda asja aulikko Hakendrehi kohto ülle kulamisse alla.

Hakendrehi kohto polest sai moistetud, et Jürri Nahkmann peab sedda trahwi wälja maksma, mis walla kohtus temma peäle sai moistetud.

Hans Ehrenwerth XXX

Hans Lassel XXX

Jürri Wink XXX

Tunnistusseks kirjutaja H. Saarmo.