Tänasel päewal sai järgmine kontraht 2hes eksemplaris selle kohtu poolt kinnitatud:

Loorismetsküla metsawahi kontraht 1894 kuni 1895 aastani:

§I

Jakob Habenik on ennast Jüripäewast 1894 kuni Jüripäewani 1895 aastani Ahja mõisa metsawahiks kaubelnud ja on järelseiswad metsa tükkid oma hoole ja ülesvaatamise alla wõtnud nimelt Loritsmetskulla mõisa mets ja need müimata talwe külge metsa tükid kellede üle tema mõisa omaniku kasu püüda ja hoold kanda lubab nagu:

a) et kõik metsasäädused täieste täidetud saawad;

b) et metsa mitte warastud ehk muido rikkutud ei saa.

w) et kari ehk muud koduloomad metsas ei käi;

g) et ilma mõisa omaniku lubata tema hooleks antud metsa piirides mitte mõni tük maad põlluks tehtud, heinamaaks pruugitud ehk selle pääle hooned ehitud ei saa;

d) et ükski ilma metsawalitsuse lubata nimetud mõisa metsas nink ülleüldse Loorsmetsküllas jahti ei pida;

e) et tema ise nii kui ka ümberkaudu küla elanikud mitte niisugusid koeri ei pea, kes linda taga ajawad ehk nende pesad ära hääwitawad;

sch) et ükski metsas ehk metsa ligidal tuld ei tee, tubakad ei suitseta ehk ülepea tulega metsa ei rikku.

Kui üks neist nimetatud juhtumistest ette tuleb, peab metsawaht kohe säädusliku abi otsima, kurja töö wõi kahju kohe selgeks teha katsuma, ja kõige üle metsa saksale teadust amdma. Leiab aga metsasaks ehk mõisa walitsus, et metsa warastud ehk mõni muu kuritöö metsa kahjuks tehtud, ilma et metsawaht seda metsasaksale üles annud, siis arwatakse metsawahti ise süüdlaseks ehk kõige wähem kurjatöö osawõtjaks kui kaasteadja.

§III

Nende ülemal nimetud tööde palgaks saab metsawaht Jakob Habenik mõisa poolt aasta palgaks: 12 waka rükki, 8 wakka keswi, 10 wakka kartowlid, 1 wakkamaa heinamaad Wargasoon ja 40 (:nellikummend) rbl. Korter ei sa temale antud.

§V

Metsawaht Jakob Habenik saab iga aasta küttis nõuks kolm sülda puid uks arshina pikkad ja wiis sülda hagu ehk okse, keda tema ise peab metsa alt korjama.

§VIII

Metsawaht ei tohi ilma mõisa politse lubata ühtegi wõerast inimest oma juures pidada, ei tohi warastada ega warastud asju wastu wõtta; teeb tema aga seda, siis on mõisa omanikul õigus teda tema süü mööda kas kohe, ehk tulewal Jüripaewal lahti teha ja kohast wälja tõsta lasta. Seesama õigus on mõisa omanikul kui metsawaht oma peale wõetud ametid mitte ausaste ei täida ja nahä et temast selle täitjad ei sa.

§XI

Ülesütlemise termin on maaratud Mihklipäewa peale enne selle kontrahti lõppu; kui aga nimetud päewal kummalkilt poolt ülesüteltud ei saa, siis jääb se kontraht weel jõuu sisse järeltulewaks aastaks.

Ahjal 4 Marz 1894 a.

Kontrahti andja: Ahja päris herra A von Brach wolinik E. Adamson <allkiri>

kontrahti wõtja Jakob Abenik, aga et kirjutada ei mõista kirjutas tema palwel alla

Kusta Makk <allkiri>

Alguskirja peal kohtu kinnitus mõlemite eksemplaaride peal.

Eesistuja: Jaan Kooskord <allkiri>

Kirjutaja: Puusepp <allkiri>