Kostja Liisu Tann, Hansu lesk ilmus kohtu ette ja ütles: Minu wastu lubas Hans isale ainult kaks kuube ja kasuka, muud ei midagi; kaks kuube on juba tema käes aga kasukat ei ole weel ära wiinud, ta wõib seda igal päewal ära wiia.

Tunnistaja Mari Mark ilmus kohtu ette ja rääkis: Nelja aasta eest haiguse ajal lubas Hans Tann oma isale hobuse ja riideid aga wanker lubati naisele ja ka saun on naise, et ühtlase on ehitanud ja teha lasknud; rohkem mina pole kuulnud.

Tunnistaja Mihkel Mark ilmus kohtu ette rääkis: Mina käisin Hans Tanni haiguse ajal waatamas ja küsisin ka, mis sa wana isale lubad kui sured, sest sul on paranemise lootust wähe sinu enese arwates? Hans kostis:"Isa ei ole mind midagi aidand ega koristanud, mis ma temale muud jätan kui riideid saab." Muud midagi pole mina kuulnud räägitawad ega lubatawad seal.

Wõlglane Jaan Kiiswal ilmus kohtu ette ja tunnistas: Minul on 4 rubla temale maksta ja mina tahan seda tema isa Hindrek Tann'ile kätte anda, kui mul wõimalik saab olema.

Mari Uussild ilmus kohtu ette ja ütles: Hans Tann kinkis minule 4,50 kop., siiski, kui wõimalik mull saab olema, wõin mina seda selle abi tawitawa isale kätte anda, aga mitte sundides.

Kohus andis neile luba ise ühisele otsusele nõuda, ei saanud soowimisi ühte.

Otsus: Hindrek Tann peab oma suguta jäänud poja pärandusest osa saama 2 kuube, 1 kasukas ja hobuse ostuhinnast poole, s.o. 9 rubla raha, mida Liisu Piile (Hans Tanni lesk) peab Mihkli päewaks ära maksma. Ka Jaan Kiiswal ja Mari Uussild makswad jõudu mööda oma lubamisi Hinndrek Tann kätte.

Selle määruse wastu ei ole edasikaebamist lubatud.

Eesistuja: Rein Reints <allkiri>

I Kohtumõistja Jürri Jürjer XXX

II Kohtumõistja Juhhan Prul <allkiri>

Kirjutaja: <allkiri>