Ette astus Andrus Teenus ja kaebas: "1879 aastal laenasin oma poja Adole 100 rbl. raha, kui tema Poka kohta ostis ja sui ostsime kokku ühe hobuse, mille eest mina maksin 24 rubla ja poeg 14 rubla ja enne olin juba 12 rbl. lehma ostmise raha laenanud, millest ma 1 rbl. olen tagasi saanud.

Mida ma oma minija käest nõuan saada ja teda kohtu ette palun kutsuda.

Ette astus Andrus Teenus kaebtuse peale Jula Teenus ja ütles wälja: "Kui mino mees surma peal haige oli, siis küsisin mina temalt palju temal weel isale maksta sest 100 rbl. teadsin ma oli tema isa käest laenanud. Mino mees ütles et tema ei taha enam oma pead waewata arwamisega, aga umbes teab tema et olla 40 rbl. on ja peale 30 rbl. saada. Rohkem mina ei tea ja seda ma maksan ka, kui nõutakse ja kui mul seda raha on. Mees suri mull 1889a enni Jõulud.

Kui mino mees haige woodis oli tahtis tema isaga aru teha, aga isa ei teinud.

Keiserliko Majesteedi käsu peale.

Otsus:

Et Jula Teenus peab Andrus Teenusele nii kuida tema mees Ado Teenus seda enni oma surma ütelnud tema wasto 40 rbl. wälja maksma 2e nädali aja sees.

Edasi kaebamise kord ja aeg ette loetud.

10 rbl. makstud ja puuduw raha saab 30 Mihkli k. päew makstud.