| Leidandmed | EAA.2827.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 62,63,64 |
| Daatum | 28.06.1880 |
| Protokolli number | VIII,17 |
| Protokolli teema | 3. Laenusuhted |
| Märkused | Pr. VIII ja 17 al sell 28 Junil 1880 Sell 2 Julil Hiomaa kih. kon. kohtu antud. Sell 2 Julil maksis J.M. 7 Rub. W.M. wälja. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Peet | Naaber | Peakohtumees | |
| Siim | Läck | Abikohtumees | |
| Willem | Kutser | Abikohtumees | |
| Gustav | Bransfeld | Kirjutaja | |
Koos olid Tallitaja: P. Naaber, abimehed: S. Läck ja W. Kutser seatud kohtupääwa pidamas.
Wilhelm Mähle astus kohtu ette ja kaebab, et minewa kewadel on tema onu Jürri Mähle tema käest palunud paberi raha klubide wastu wahetada. Tema annud 8 Rub. hõb. mis wastu J. Mähle sedamaid lubanud klubi raha tua, aga pole ometi toonud. Teisel pääwal kui J. Mähle hakkanud Tallinna reisima on ta tema juure tulnud moned asjad ligi wõtma mis ta temal lubanud Tallinna wiia. Tema küsinud oma raha järel. J. Mähle öölnud: Mull on nüüd wähe raha, kui ma tagasi tulen siis maksan ära.
Tema annud siis oma raha 6 Rub. hõb. weel J. Mähle kätte mis eest ta temale Tallinnast kraami tooks ja pealeseda 1 Rub. hõb. wooriraha woorimehele, kes tema asjad sadamast ära wiib.
Kui nüüd J. Mähle juba Tallinnast tagasi tulnud, hoindnud ta paar nädalad ennast temast eemal. Kui ta siis temaga kokku juhtunud ja oma raha ja asjade järel pärinud, öölnud J. Mähle, et ta neid asju Tallinnast pole saanud ja (see 6 Rub hõb. linnas ise ärakulutanud) et tall nüüd ka mitte pole wälja maksta. Öölnud et ta see 1 rub. hõb. woorirahaks on pruukinud. Pärast aga tulnud wälja et tema teine onu Tallinnas A. Mähle seda wooriraha omalt poolt pidanud wälja maksma mis W. Mähle temale tagasi maksnud.
Kui nüüd J. Mähle sügisel pitkema aja peale jälle Tallinna reisinud ja tema oma raha pärinud, maksnud J. Mähle 3 Rub. hõb. ära ja lubanud muist Tallinnas ära maksta mis aga praegu weel wõlgu on.
Nüüd kus J. Mähle jälle siin on, palunud tema, et ta tema wõla 12 rub. hõb. äramaksaks ehk ühe tunnistuse kirjutaks, et see weel wõlgu on. J. Mähle saanud pahaseks ja läinud ära. Tulnud aga jälle tagasi ja nõudnud et tema talle ühe tunnistuse 7 rub. hõb. peale kirjutaks. Tema kirjutab tunnistuse, et J. Mähle 7 rub. hõb. ära maksnud aga 5 rub. weel wõlgu jääb.
J. Mähle öölnud 7 Rub. hõb. ma sulle maksan ja sellega oleme tasa aga see 5 Rub. hõb. tohi siin mitte nimetud saada. Kui tahad rohkem saada siis mine kohtuse. - Kas J. Mähle seekord 7 Rub. raha kaasas olnud ehk mitte ei tea tema. Ta pole raha mitte näitanud.
J. Mähle astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis ta wälja, et kui nemad W. Mählega sügisel oma wõla üle aru pidanud ja tema 3 rub. rahaga maksnud, wõtnud W. Mähle tema käest üks tük waskplekki ja siis jäänud temal 7 Rub. hõb. weel maksta. Nüüd pakub ta seda plekki tagasi mis tema aga tagasi ei wõtta, sest et neil seda kaupa polnud.
Sai see W. Mählele ette pandud rääkis ta wälja, et tema üksi selle kaubaga selle waskplekki wastu wõtnud, kui ta seda tarwitada wõib. Kui mitte, siis lubanud J. Mähle seda tagasi wõtta.
Said naad suud suud wastu pandud, jäi kumbki kindlaks oma wäljaütlemise juure ja waidlemises rääkis J. Mähle laimamise sanu W. Mähle kohta et ta lapsest saadik kelm olla ja temal praegu weel kappi täis kirjasid on, mis wend talle sell ajal W. Mähle üle kirjutanud kui ta tema juures Tallinnas kosti peal olnud.
Lisa Karjamaa (Wilh. Mähle ümardaja) astus ette ja kaebab et mõne aasta eest teinud tema õde, J. Mähle naene Lena, ühe kraaduse katki ja Jürri Mähle olnud seepärast wäga kuri oma naesega. Lisa Karjamaa oli siis J. ja L. Mähle juures korteris. Tema tulnud wabrikust koju ja L. Mähle nutnud õues et ta mees wäga tige ta peale olnud. L. Mähle palunud tema käest raha laenata et oma mehele kraadust wälja maksta. Et temal muud raha polnud kui üks 5 Rub. paber, annud ta seda J. Mähle kätte, ütteldes: Ma maksan Lena eest selle kraaduse wälja (utteldes). Pea nüüd see raha ni kaua kunni uue kraaduse linnast tulla laseme. Pealeselle läinud tema kaupmehe juure ja palunud, kui ta linna läheb et siis ühe kraaduse temale tooks. Seda saanud J. Mähle teada, läinud seesamma pääw ja keelnud kaupmeest ära seda toomast. Mõne aja pärast lubanud J. ja L. Mähle mõlemad, seda raha temale jälle tagasi maksta, mis aga praegu weel wõlgu on.
Weel minewal sügisel on J. Mähle neil käinud ja W. Mähle kuuldes temale lubanud see 5 rub. maksta. Lena Mähle on temale ka ükskord öölnud tänawu kewadel: Kannata nüüd weel oma rahaga, kui mo tüttar Elwine jälle tööle läheb siis maksan sulle ära.
Nüüd kus J. Mähle Tallinnast koju tulnud, toonud ta rukki jahu kaasas. Neist ostnud tema isa Tõnis Karjama ühe kotti omale mis 7 Rub. 50 Cop. maksnud. Tema lubanud oma isa eest (selle) need jahud J. Mählele wälja maksta. Ükspääw tulnud J. Mähle neile, tema annud talle 2 Rub. 50 Cop. ja öölnud 5 Rub on mull enne so käes, nüüd on mo isa jahu kott tasa. J. M. ei lausunud midagi ja läinud ära. Teine kord tulnud ta jälle ja nõudnud weel 5 Rub. hõb. nende jahude eest ja öölnud sees 5 Rub. mis sa kraaduse eest mulle antsid ei maksa ma sulle tagasi, seda ma arwan so kortri rahaks, et minu juures elasid. Ja ometi on tema kortriraha neile iseäranis maksnud. Saanud ta 1 1/2 aas. nende juures elanud, küsinud L. Mähle tema käest 30 Cop. kuu kohta kortri raha. Kõik need aastad mis ta pärast seda seal elanud, maksnud ta 30 Cop. kuu kohta kortri raha, 80 Cop. aasta kohta sauna ja 50 Cop. keldri eest, peale seda iga aasta ühe sülla puude raha.
Kingituseks on ta selle aja sees oma õe L.M. annud: 1 suur rättik 1 willane ja 3 sitsi peatattikut ja 6 sitsi jakki riiet.
J. ja L. Mähle astusid ette ja sai see asi neil ette pandud rääkisid wälja et Lisa Karjamaa neile mitte Cop. pole maksnud ei kortri, sauna ega keldri raha ega ka puude raha. Kui ta neilt ära W. Mähle juure läinud siis on ta 1 Rub. hõb. annud. L. Mähle ütleb et ta muud kinki tema käest pole saanud kui 1 willane, 3 sitsi pearättikut ja 2 jakki riiet.
Lena Mähle ütleb: tema pole mitte raha laenuks palunud kui kraaduse pärast tüli tulnud waid L. Karjama ise seda raha annud. Tema on weel öölnud: Ära anna oma raha ta kätte, ta on pahane ja ei anna sulle sest sugugi tagasi. L. K. öölnud: Ma ei tahagi tagasi. J. Mähle ütleb, tema on warsi L. Karjamaale oolnud: See raha mis sa praegu mulle antsid jääb so kortri rahaks ja pole tema ial lubanud seda tagasi maksta.
L. Mähle ütleb et tema küll kord on lubanud seda L. Karjamaale tagasi maksta et ta seda nii wäga tagasi pärinud, aga palunud teda ka et ta mitte tema mehe käest seda ei küsiks, et see pahanduseks ei lähe.
W. Mähle astus ette ja tunnistas et tema kuuldes J. Mähle nimewal sügisel on lubanud L. Karjamaale see 5 Rub. hõb. tagasi maksta.
Said naad suud suud wastu pandud jäi igaüks kindlaks oma wäljaütlemise juure.
Liso Karjama kaebab weel et tema õde L. M. teda litsiks sõimanud uulitsa peal. Tema ölnud: Tule meile ja sõima mind seal aga mitte siin uulitsa peal. L.M. öölnud: Seal hässitad sa oma koera mo peale (Koeraks tähendas ta W. Mählet).
Ka astus ette W. Mähle ema Marie ja kaebab et J. Mähle tema poja Christophi wastu oolnud et tema maja parem pole kui litsi-maja; aga tema kui maja ema teab ja wõib tunnistada et Liso Karjama auusaste neil on elanud.
Lena Mähle ütleb: et tema uulitsa peal oma õe L.K. öölnud: Miks sa nii litsi wiisi nüüd tegid, miks sa küsisid seda 5 Rub. mo mehe käest ja wõttad sell wiisil wälja, nüüd on see pahandus. Eks sa ootnud kunni ma sulle seda oleks wõinud maksta.
J. Mähle tunnistab et L. Karjama liiderlik on, sest minewa suwel üks lõuna sööma aeg läinud tema senna. Kui ta uksest sisse läinud olnud W.M. L. Karjamaaga woodis, tema arwates Wil. Mähle lüppanud ruttu maha oma wärkslaua juure ja L. Karjamaa jäänud ahju nurka warju. Tema küsimise peale tulnud pärast sealt wälja. Seda juhtumist on tema Tallinnas oma wenna A. Mählele rääkinud.
Seda aga ütlewad W.M ja L. Karjamaa hoopis wale olewad. Et J.M. pole nende teada mitte ükskord lõunasöömajal neil käinud ja pole nemad ial kahekesi woodis olnud ega J. Mähle neid sealt leidnud. Ülewad seda hoopis tühjaks arwamiseks J. Mähle poolt.
Said naad J. Mählega suud suud wastu pandud jäid iga üks kindlaks oma wäljaütlemise peale.
Kohtu küsimise peale, kas ta siis õieti puhas tüdruk on ja mitte meesterahwaga pole elanud? ja kas ta julgeb ennast tohtri herrale ettenäidata? Siis tunnistas L. Karjamaa et tema küll ilmal meesterahwaga elanud on aga mitte W. Mählega. Temast pidi ta puhas olema.
Kohus tegi otsust: Et Jürri Mähle maksab Wil. Mählele see 7 Rub. hõb. wälja ja W. Mähle wõttab see waskplek tagasi, et nõnda wõlg tasa saab. Ja J. Mähle ja Liso Karjamaal et selle 5 Rub. peal ja kortri rahamaksu peal ühtegi tunnistust pole, tegi kohus otsust: Et L. Karjamaa J. Mählele nende jahude eest weel 5 Rub. peab maksma ja see 5 Rub, mis ta kraaduse eest annud jääb kortri rahaks.
Ja et Lisa Karjamaa ise tunnistust andis et taliiderlik on, tegi kohus otsust, et ta esimese Esmaspääwa õhtust saadik sealt W. Mähle juurest peab ära minema.
Protokoll VIII ja 17 all sell 28 Junil tehtud kohtu otsus sai Hiomaa kihelkonna kohtu herra poolest sell 2sell Julil kinnitud ja osast muudetud: Et Liso Karjamaa wõib küll W. Mähle juure teenistuse ja tööle jääda aga walla-polizei ülewaatmise all.