Maddis Aid kes soldat on, nõuab, omma wenna Jaan Aida käest üks maea, mis nende issa ehk Jaan olle ärramüinud, essimest üttleb Jaan, teist agga Maddis, kui issa müimisse aeal agga io ülle 70 aasta wanna, on arwata et kül Jaan selle rahha, 10 r omma kätte wõttnud; Maddis nüüd nõuab sedda maea ommale, ütteldes et Jaanil lubba ei olnud tedda müa, peale selle nõuab ta üks seppa padda mis omma kulloga ülles ehhitanud moisa palkidest._ Koggokonna wöörmunder Jürri Roots tunnistab Jaan Aida kõnne õigeks et 1852. aastal, kui Maddis tenistusest koddo käis, 2rta ennese ees Maddisse wahhe omma wendadega olle ärraselletud, nenda et temmal middagi eenam issa warrast nõuda ep olleks; protokolli ramatus ei olle agga middagi selle asja ülle leida.

Nenda kui ei üks egga teine pool ühhe selget arro selle ülle ei joua tehha, ka se maea eest ka ühte ossa soldatile on loetud, issal 3 poega iärrele iäiwad siis

arwatakse et se maea rahha kõige kolme lapse Maddisse Jaani ja Jakob Aida peale on ühheworsi ärrajaggada, nenda et igga üks 3 r 33 1/3 kop hob. saab;_ seppa paeat ei woi arwatud sada, sest se on tallo maea olnud ja sai sellest üks laur tallole ehhitud.