Johann Ender kaebab, et Ingel Pissa kellel wiimati raha ära warastadi ja kes nende majas teise otsas elab, teda oma raha wargaks arwab ja seda sagedast ka tema naesele ette wiskab oma sanadega.

Ingel Pissa ütleb, et tema seda mitte pole öölnud et J. Ender tema raha waras on, aga seda on tema küll öölnud, et see waras selle samma maja kattuse all on; Nõnda arwanud Mihkel Tischlar seda ka ja öölnud tema omale.

Mih. Tischlar ütleb, et tema neid sanu I. Pissale küll öölnud, aga tema arwanud seega I. Pissa oma poja peale.

Kersti ja Lena Tarning, kes ka seal majas elawad, tunnistawad, et I. Pissa ka nende wastu on öölnud et tema J. Endert lahti ei lase selle raha warguse pärast. Õelnud ka, et temal keldrist ja saunast kartuflid saanud warastud ja ka puid.

Kohus tegi otsust: Et I. Pissal mitte õigus pole ilma mingisuguse tõe tunnistuseta J. Endert oma rahawargaks nimetada, ja said kõik maenitsetud edespidi rahus üksteisega elama.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw löpetud.