| Leidandmed | EAA.2827.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 82 |
| Daatum | 02.05.1881 |
| Protokolli number | VIII,12 |
| Protokolli teema | 4. Perekonna- ja pärimisasjad; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Märkused | Otsust ei saanud tehtud. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Andrus | Espak | Peakohtumees | |
| Peet | Püss | Abikohtumees | |
| Willem | Uusmann | Abikohtumees | |
| Gustav | Bransfeld | Kirjutaja | |
Koos olid Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann seatud kohtupääwa pidamas.
Jüri Mähle astus ette ja rääkis wälja et umbes 10 aasta eest wõtnud tema oma wenna Simmo Mählega üks postiwahe põldu siit Kerde mõisa liiwa põllust rendi peale ühtekokku eneste kätte ja pidanud seda seiamaale ühtekokku, nenda et kumbkil olnud pool jägu sest postiwahest. Nüüd aga nende pääwade sees, kus Suuremõisa kirjutaja herra seia põllale tuli, et igaühele pärast maamõõtu oma tüki uuesti ette näitama on S. Mähle poeg Wilhelm temale öölnud, et temal (J. Mählel) edespidi sest tükkist osa ei saa olema ja nemad seda isi üksi tahawad pidada.
Simmo Mähle astus ette ja sai see asi tall ette pandud rääkis wälja, et see põllutük neil seiamaale ühtekokku rendi peal olnud, aga nüüd wõi tema enam mitte oma wenna Jürile sest osa anda; sest nii kaua kui nemad kui wennad heasti on elanud on naad seda ühtekokku wõinud pruukida; nüüd aga kus ta wend Jüri teda mittu kord on petnud ja pealegi minewal aastal tema pojaga ja pojanaesega kohut on käinud, ei taha ta temale enam osa anda sest maast waid üksi teda pidada. Enne on tema oma wenna Jürna eest ka wahest rendi äramaksnud, ilma sest lugupidamata et ta seda temale pole tagasi maksnud, nüüd aga tahab ta temast üsna eemal elada, et enam rahu saaks.
Said naad suud suud wastu pandud, katsus kohus neid lepitada ja pani S. Mählele ette, et ta ikka wõiks oma wenna Jürile pool sest põllutükkist anda, sest et temal jo ka majalt maad saada ei ole ja see ka mõisa walitsuse käsk on, kell enne seal põldus maad olnud see ka edespidi seda peab kui ta tahab.
Et lepimine korda ei läinud, sai neile üks nädal leppimise ajaks määratud.