Ette tuli kaebaja Uige koha omanik Mihkel Merikül ja kaebas, et tema on 2 nädalid ene Jaanipääwa oma lehma, mis 9 toopi piima anud Abram Jänesele müinud (siin mõisa sulane) 44 rubla eest, 20 rubla maksnud A Jänes siis kohe ära ja 24 rublaga palunud kanatada kunni Mihkle pääwani, siis maksnud jälle 10 rubla ja pärast jälle 10 rubla aga neli rubla ei taha ta mitte maksta, et peab ütlema: lehm pöle ta kääs mitte 9 toopi piima anud waid 8 1/4 toopi, aga enne pöle A Jänes seda temale mitte öölnud, kui 3 näd. pärast ostmist ja siiski pöle ta raha kinni pidamisest rääkinud, kui aga nüüd sügise öölnud, et 4 rubla kinni peab.

Ette sai kutsutud Abram Jänes ja tunistas et naad on lehma ostnud 44 rubla eest ja pidanud 9 toopi piima andma, aga kui naad ta koeu toonud, siis pöle naad mitte nii paljo piima saanud, kui pidand saama ja ta unustand seda kauplemise aeal ötlemata ja pöle ka enem sellest tahtnud rääkida; sest raha olnud tema kääs.

Kohus mõistis asja mitmit pidi üle kuulates ja leidis, et A. Jänes mite kauplemise aeal pöle raha kinni pidamisest rääkinud ja mitte enem teatanud et lehm wähem piima anab, ega pöle ka mitte käämeest, kes näinud, et piim wähem olnud waid mõned teised olla rääkinud et rohkem piima olnud: sepärast peab ta see puuduw 4 rubla maksma. A Jänes palus, et ta 20 Januariks selle raha saab äramaksma.