Tulli ette Keskwerre walla mehhe Ado Ni naene Liso ja kaebas: Minna andsin omma tüdre Jula Jürripääwal 1873 aastal Wönno mehhe Jürri Mijra jure kuukaupa tenistusse, kunni sella aasta Mihklipäwani; ja kaup sai nenda tehtud: Et piddi iggakuus palka saama 1 R. 50 kopp. raha. Ja peale sedda ühhed kingad kingiks. Ja nüüd on ta 5 kuud ja 3 nädalat teninud ja ei olle ennam saanud, kui 1 R. 40 koppik. Ja kui ollen käinud küssimas, siis ütleb perrenaene, minno assi ei olle sedda selletada; waid perremehe, ja perremees käskis kohtusse anda.

Selle peale tulli perremees Jürri Mijra ette ja tunnistas: Minna ei olle kaupa teinud 1 R. 50 kop. kuus, waid 1 Rubla kuus, ja muud üht ja nüüd ollen ma Jula emale 2 paari pastlid annud 1 R. 20 kop. wäärt ja 1 R. 40 kop. raha, siis on mul jubba makstud 2 R. 60 Kopik. Ja wiis kuud on ta mind teninud, siis on mul weel 2 R. 40 kop. maksta. Ja sedda ollen ma kinnipiddanud, sellepärrast et ta ülles ütlemata ärrajooksis. Sedda 2 R. annan temma kätte, agga 40 kopik kohtose sisse, et ta tenides Liso Mijra Lukko ja wõtme ärra on kautud.

Selle peale tunnistas emma Liso ja tütar Jula: Meie olleme sellega rahul, kui pissutki saab.

Kohhos kinnitab et se nenda jääb, sest selgema otsuse juures pudub neil tunnistusse mehed. Ja J. Mijra peab need 2 Rubla ärramaksma ja 40 kop. jääb Liso Mijra Lukko ette, kui naad kahe nädala aiaga sedda asja parem ei õienda.

On täidetud sel sammal päwal.