Räppinö Saksa mõtsa Essänd Heindrich Sengelman kaibas kohto een, et temmäl om 1869 süggisi Räppinä körtsimant ärrä warrastedo öddägo 1 katte rauwaga püss ja kate ladiga 1 raud eest otsast loppi länno ja taggast rauwad paksud eest õhhukessed pikkäd rauwad mõllembide lukke pääl om kirri olno ja kurrapolise kikkal tük wäljä karrano otsast. Ja nüüd om Sengelmann kulda sanod et Räppinä wallast Josep Wätson om seddä püssi ärrä warrastano, ja wolla eest Meeksi walda Karl Sultsoni kätte panti pandno.

Josep Wätsoni käest sai küssitu, üttel temmä et, mis jut tu om, minna ei olle kulu, se olli minno omma püss, mis Karl Sultsoni käen pandin 80 kop eest olli, ja minna wõttin ja müüsin selle püssi ärrä wori meestel 1 1/2 Rubla eest ja neo wori mehhed om ilma tundmatta wõrad innimissed olno.

Püss om wähhälik katte rauwaga olno perrä pääl om 1 wõi 2 joont olno, ja et tea kas wärwi wõi lõigato joned, agga muud tähte ei olle middägi olno.

Josep üttel et temmä om kül sel körral Räpppinä körtsiman olno kui Sengelmanni püss ärrä om warrastedo. Josep üttel et temmä püss om näddä wõi 2 Sultsoni käen pandis olno ja om lühhikenne püss olno terwe lukkudega terwe ladiga üttest puust. 2 aastaiga om se püss Josepi käen om olno ja 70 kop eest om temmä issi ostno panti pandmisse wõtmisse läbbi, Norsin ja seddä kelle käest Josep püssi om ostnud ei pea ? Josep tundma.

Karl Sultson käest sai küssitu, üttel temmä et se püss mis Josep Wätsing temmä kätte pandis om winud om teine kikkas teist modo olno kurra polise kikkal om lahki ots olno, ja üts rauwa ots om kloppin olno ohhukessed rauwa otsad olno jakkato ladiga keskminne püss pikkussel ja ei olle ka mitte wäegä wanna püss olno. joni ei olle ladi pääl middägi olno 90 kopka eest om 1 naddäli pandin olno 1870 aastal kundlapäiwä aig ja kesk ö aig om Josep seddä püssi ärrä wino.

Josep Ziugandi tunnistus Meeksist, et se puss mis Josep Wätson Karli Sultsoni kätte pandis om olno om jakkat ladiga penikesse raudega rauwa ots om kloppin olno kikkas om selle modo perrä kui lahki olno.

Josepi naine Marja Wätson tunnistas et se katte torroga püss om temmä osteto olli Norsin 70 kop eest perrä om andsok jonilenne olno ja Josep om worimehhil ärrä münud enne walged om perrä käino siis kui pandist Meeksist pärrä om tonod.

Tunnistusse perräst jääs polele.